Võrumaa Partnerluskogu esinduse õppereis Soome

Võrumaa Partnerluskogu õppereis Soome Vabariiki toimus 13.-19.augustil 2018 rahvusvahelise koostööprojekti „Naine jahil“ raames. Õppereis oli väga sisutihe, informatiivne ning  hariv.

Osalesid Võrumaa jahimehed ja jahinaised ning operaator, kes kogu reisi üles filmis. Igast päevast on võimalik vaadata lühivideot õppereisi tegevustest ja külastustest. Videod on kättesaadavad Võrumaa Partnerluskogu kodulehel: https://voruleader.ee/koostooprojekt-naine-jahil/2-uncategorised/755-vorumaa-pk-delegatsiooni-osalemine-13-19-augustil-soomes-toimuvatel-ueritustel.

Kokku osales reisil 9 inimest, kellest 5 olid jahinaised.

14. augustil alustas seltskond Helsingist sõitu  ligi 700 km kaugusele Kajaani piirkonda, Paljakka külla, kus kohalikud jahimehed ja loodussõbrad tutvustasid piirkonna kultuuri, vaatamisväärsusi ning loodust.

Järgmisel päeval sõideti ligi 200 km kaugusel asuvasse Hossa rahvusparki. Sealse pargi giid tegi ülevaate pargi ajaloost ning rääkis pargi olulistest väärtustest.  Tegemist on uue 11 000 hektari suuruse rahvuspargiga, mis paikneb Kuusamo, Taivalkoski ning Suomussalmi valdade alal. Enne rahvuspargi loomist oli see piirkond tuntud matkaradade ning kalastamiskohtade poolest. Kaitsealal on võimalik matkata, püüda kala, sõita kanuuga ning näha kiviseintel iidseid maalinguid, mille on sinna teinud kiviaegsed sisserändajad vere ja punase ookriga. Hossa rahvuspark avati Soome 100 ettevõtmise käigus 2017 aastal.

Seejärel said õppereisil osalejad loengu käigus teada, kui palju elab piirkonnas karusid, kas ja kuidas neid kütitakse ja millised on karujahi kultuurilised iseärasused olnud Soomes läbi aegade. Kohalik loodusgiid pakkus osalejatele enneolematut võimalust külastada õhtul karuvaatlus maja, kus saab jälgida karude tegemisi. Loomulikult ei jäetud võimalust kasutamata ning üheskoos vaadati nelja karu tegemisi väga lähedalt.

Kolmandal päeval näitasid kohalikud jahinaised piirkonnas kasvatatavaid jahikoeri ning rääkisid erinevate koeratõugude eripäradest. Soomlased kasutavad jahipidamiseks samu tõuge, mis on populaarsed ka Eestis -  norra põdrakoer, taks ja karjala karukoer.

Seejärel külastas reisiseltskond põhjapõtrade parki. Nimetatud park loodi nö külalistele või turistidele, et tekitada lisatulu põhjapõdra kasvatamisele - liha müümisele.

Põhjapõtrade arvukus on piirkonnas küll suur, aga see saab igal aastal tagasilööke kiskjate poolt, kelle arvukus piirkonnas samuti jätkuvalt kasvab ning kahjustab tugevalt sealset olulist majandusharu. Pargis on võimalik külastajatel koos põhjapõtradega jalutada, neid toita ning talvel saaniga sõita.

Täna on olukord selline, et pargi omanikud kavandavad selle tegevuse lõpetamist, kuna noored ei ole huvitatud tegevuse ülevõtmisest ning kiskjate tõttu on järjest raksem toime tulla.

Seejärel oli Soome tegevusgrupp kavandanud külastuskeskuses arutelud teemal kuidas omavalitsus ja ettevõtja saavad koos jahinduse ja vabas õhus toimuvaid pakette koostada ja neid piirkonna elavdamise tarbeks rakendada.

Neljandal päeval reisiti edasi paarisaja kilomeetri kaugusel asuvasse Levintiira külla, mis on saanud hulgaliselt LEADER toetusi ja nende abil on külaelu arendanud ja elavdanud. Rajatud on külakeskus, kus toimuvad erinevad õpitoad piirkonna elanikele ning pakuvad hooajaliselt kohvikuteenust.

Sellele külastusele järgnes ligi viie tunnine sõit Ilomantsi linna, kus toimus reisi viimasel kahel päeval konverents nimega „Woman and sustainable hunting“.

75 jahinaist 9st riigist jagasid mõtteid ja kogemusi erinevatel teemadel sh karu ja selle kultuur Soomes, ulukiliha sanitaar - ja hügieenitingimuste olulisus; loodushariduse andmise olulisus; kiskjate arvukuse suurenemine Euroopas ning sellega kaasnevad probleemid.

Konverentsi vaheaegadel said osalejad tutvuda projekti meeskonna kaudu rahvusvahelise koostööprojekti ja selle tulemiga sh kokaraamatuga. Projekti juhtpartner Elävä Kainu Leader tegevusgrupp oli  koostanud plakatid, millel olid välja toodud projekti tegevused ja tulemused.

Üks töömahukaid osasid oli rahvusvahelise kokaraamatu koostamine, mis koosnes kolme riigi retseptidest ning mida tutvustati ka konverentsil osalejatele. Tänaseks on kokaraamat kättesaadav ka CIC kodulehel http://www.cic-wildlife.org/ ning huvi erinevate ulukiliha retseptide osas on suur. Samuti on plaanis kokaraamatuid välja anda erinevates keeltes ka paberkandjal.

Võrgustikud kolme riigi vahel on projekti lõppfaasiks ehk tänaseks väga tihedad. St seda et kogutud info ja kontaktid on aktiivses kasutuses, jahinaised jagavad kogemusi ja muljeid ning plaanitakse juba projektijärgseid kohtumisi, visiite.

Konverentsiga samal ajal võõrustas Ilomantsi linn ka iga aastast karufestivali, mis propageerib karu tähtsust, sellega kaasnevaid traditsioone ja kultuuri piirkonnas. Suurel laadaplatsil toimub massiliselt erinevaid tegevusi, kaubeldakse, süüakse ning muuhulgas viiakse läbivõistlus puidust karuskulptuuride valmistamises. Igal osalejal on kaks tundi aega mootorsaage kasutades voolida puupakust karu kuju. Sel aastal võitis võistluse aga üllatavalt just Eesti mees.