Urvaste seltsimaja arendab külaelu

Urvaste seltsimaja on kogunud enda katuse alla oma kandi käsitöömeistrid ning pakub kohalikele erinevaid teenuseid. Külaelu keskusena panustatakse maja võimaluste arendamisele, samuti otsitakse üha viise hoone renoveerimiseks. Leader-programmi toel on majja rajatud keskküttesüsteem, vahetatud välja välisuks ja aknad on saanud värske väljanägemise.

Urvaste seltsimaja haldaval Urvaste Külade Seltsil täitus tänavu jaanuaris veerandsada tegutsemisaastat. “Viimased ajad on koroonaepideemia tõttu olnud mõnevõrra keerukamad, ent nuputame, otsime võimalusi ja saame hakkama,” märgib Urvaste seltsimaja perenaine Mariina Kõller. See tähendab, et seltsimaja on huvilistele avatud. Suvel toimetas seltsimajas esimest hooaega jäätisekohvik, kus pakuti kohalikust toorainest tehtud talujäätist. “Uusi asju tuleb proovida, ent vanad ja enda vajalikkust tõestanud teenused peavad samuti jääma,” usub Kõller. Nii toimetab majas külakino, saab käia pesu pesemas, massaažist, maniküürist-pediküürist kõnelemata.

See poleks võimalik, kui seltsimaja poleks üha renoveeritud. Kuigi vanasse ja väärikasse hoonesse on panustatud hulgaliselt seltsiliikmete töötunde, on omajagu töid saadud teha tänu kohaliku omavalitsuse toele ja projektitoetustele.

Projektijuht Airi Hallik-Konnula hindab kõige keerulisemaks vajalike tegemiste järjekorda panemise. “Vana maja nõuab palju, tükk tegemist on meil olnud siin isekeskis kokkuleppele jõudmisega, et millises järjekorras töid teha,” märgib ta. Võrumaa Partnerluskogu kaudu taotleti esiti Leader-programmist toetust küttesüsteemi rajamiseks.

“Kui saime radiaatorid tööle, oli see nagu uus algus!” kiidab Kõller. Enne küttesüsteemi kaasajastamist tähendas suure maja kütmine lakkamatut puudega tegelemist. Nädala küttepuude teisele korrusele vedamine tähendas tubli kaht päeva tööd, tuhka tuli ahjudest omajagu ning kütmiseks pidi aega varuma. Et kogu maja pidevalt ei köetud, tuli enne peoõhtut neli päeva kütta, et saal soojaks saada. “Seda ajavõitu arvestades on projektitoetuse koostamiseks kulunud aeg ja energia hästi kulutatud,” lisab Hallik-Konnula.

Töötoad toovad rahva majja

“Minu jaoks on inimesed tähtsad. Kui tean, et maja on täna tühi, siis ega tahagi siia tulla, kohe tean, et asjad ei edene. Aga kui keegi on majas, töö lendab,” ütleb Kõller. “Me suur unistus on, et maja säraks, et siin oleks elu!” lisab ta. Selle nimel teeb selts ka üha tööd. Kõige menukamad rahva majjatoojad on erinevad koolitused ja töötoad, samuti kinoõhtud. “Niipea, kui suudame miskit uut ja huvitavat välja mõelda, on ka huvilised kohal,” rõõmustab Hallik-Konnula. Nii on seltsil sügisel plaanis proovida mahešokolaadi tegemist, kogukonnatootena toodetakse seltsimajas kama. “Kamaõpitoad on meil praegu ka kõige
populaarsemad,” lisab Kõller.

Õpitubade korraldamisele on palju kaasa aidanud keskkond, kus need toimuvad. Selts on loonud majast koha, kus on hea olla nii omal kui ka külalisel. “Meil on siin rahulikult tegutsemise koht, kus kiire kaob ja saab süveneda,” märgib Hallik-Konnula. Läbi Leader-programmi toetuse on maja akende renoveerimine aidanud mõnusa olemise loomisele palju kaasa. Väärtuslik toasoe ei vuhise enam aknaraamide vahelt välja.

Seda, et Urvaste seltsimajas igav hakkaks, juba ei juhtu. Tegemist nõudvate tööde nimekiri on lõputu. “See, et ühest tööst puhkad teist tööd tehes, peab seltsimajas eriti paika,” ütleb Kõller. Samas peab oskama ka päriselt puhata. “Meile öeldakse ikka, et teil on siin kogu aeg üks pidu,” naerab ta, lisades, et eks see tõde ole: suvel tehti huvilistega kaks aiareisi ning seltsimajas toimetava rahva sünnipäevad peetakse alati koos.