Ettevõtlus ning ettevõtlik mõtlemine jooksevad teemadena läbi paljudes aruteludes ning tekib tunne, et “kõik on juba arutatud” ning “kõik on selge”. Samas, vaadates reaalset olukorda on pilt vastupidine, eriti maapiirkondadest rääkides. Kuidas jõuda olukorrani, kus ettevõtlus on ja jääb maapiirkonda, Võrumaale?
Paljud viimase aja maapiirkondade arengu uuringud toovad välja asjaolu, et klassikalisel tööstusel on nõrk positsioon maaelu “päästmiseks” ning tuleb tõsiselt otsa vaadata nüüdisaja reaalsusele, kus kandvat rolli mängib kaugtöö ja erinevad ärid võrgus. Uuringutes selgitatakse, et paljud inimesed soovivad olla rohkem looduses ning suurtest linnadest väljaspool, samas omades võimalust teha tööd oma tavapärases tempos ning viisil. Lisaks, soov elada maapiirkonnas suurenes oluliselt koroona pandeemia ajal. Taoline mõtteviis toob esile väga tähtsa eelduse kaugtöö võimaldamiseks: kiire ja korralik internetiühendus. Kusjuures, ühendus peab olema iga pool, mitte ainult teatud kohtades või keskustes. Teiste sõnadega, kui inimene ostab näiteks endise metsavahi talu keset metsa, siis temale on vaja laiaribalist interneti ühendust. Vastasel juhul see maja jääb ainult suvekoduks ja puhkuse veetmiseks.
Hea interneti ühenduse teema arutamisel kerkivad üsna kiiresti argumendid, kus viidatakse sellele, et “seda peab riik toetama” või “see on võrguoperaatorite teema”. Need argumendid on tavapärased vabandused – “meie ei saa ju siin midagi teha, keegi teine peab”. Jah, kiire interneti loomine maapiirkonnas on keeruline teema, samas see on üks peamisi eeldusi sellesama maapiirkonna elu arendamiseks. Siinkohal ongi võimalus rakendada ettevõtliku mõtlemist ning väiksema kogukonnaga leida lahendusi. Kasvõi ühes väikses külas. Ja siis naaberkülas. Ja siis nende kahe küla vahel. Ja sellisel viisil terves maakonnas. Konkreetseid lahendusi selleks on mitmeid.
Korraliku ja kvaliteetse kaugtöö võimaldamise teema kerkib esile kui lähemalt uurida kaugtöökohtade võrgustiku (näiteks, Kupland). Idee on väga hea, ent üsna väljakutsete rikas. Kui inimene tuleb maapiirkonda kaugtööle, siis temaga võivad tulla koos abikaasa, lapsed ja koer. Abikaasa peab samuti tegema kaugtööd, aga kes ja kuidas ja kus kohas tegeleb lastega? Ja mida teha koeraga? Ning terve pere soovib süüa – vanematel puudub aeg tööpäeva jooksul seda valmistada. Ööbimine. Riiete pesemise võimalus. Õhtune programm. Ja palju muud. Ehk kaugtöökohast üksi jääb väheks.
Kahe eelpool toodud näidete põhjal on selge, et võimalusi ettevõtluseks on mitmeid ning nende korralikul realiseerimisel samuti tekivad uued võimalused – suurem hulk “kaugtöö” inimesi Võrumaal tekitab suurema nõudluse nii heale internetile, kui ka rohkematele kaugtöökohtadele ja kõikidele kaasnevatele teenustele. Uued võimalused tähendavad rohkem ettevõtteid ja rohkem inimesi Võrumaal. Järgmise sammuna loodud lahendused Võrumaal on võimalik tootestada ning müüa neid teistesse piirkondadesse, kaasa arvatud välismaale (kuna seal on samuti olemas maapiirkondade arendamise väljakutse).
Tänapäeva maailmas on olemas mitmeid lähenemisi ettevõtliku mõtteviisi soodustamiseks, mille kaudu saab toetada erinevate Võrumaa väljakutsete lahendamist. Üks nendest on häkaton – tulevad kokku inimesed, leiavad erinevaid variante väljakutsete lahendamiseks, teevad piloodid nende realiseerimiseks, loovad oma äri. Suure tõenäosusega, soovi osaleda häkaton’il avaldavad ka inimesed väljapool Võrumaad – need samad inimsed, kes soovivad teha kaugtööd Võrumaal ning kes tunnevad hea interneti ja hästi organiseeritud kaugtöökohtade puudust – ehk tulevad otsima lahendusi iseenda väljakutsele.
Maapiirkonna elu arendamist on raske teha edukalt, kui alustada seda valest otsast. Uute ujumiskohtade loomine ning lasteaedade avamine vaevalt toob uusi elanikke kuna neil on puudu võimalus teha (kaug)tööd Võrumaal. Samas, kui inimestel on võimalus kaugtööks olemas, muud aspektid on ka organiseeritud, siis tekib vajadus ka lasteaedadeks ning ujumiskohtadeks.
Kohalik toit, turism ja puidu väärindamine on Võrumaa tähtsamaid tegevusvaldkondi, mille edasist arendamist ettevõtlik mõtteviis samuti toetab. Kaugtöökohad vajavad toitlustamist, uued tulijad vajavad vaba aja sisustamist ning kohalikel tootjatel on võimalik leida kvaliteetsemat personali.
Ettevõtlik mõtteviis tähendab selget arusaamist sellest, et ümbritsevaid väljakutseid on kõige lihtsam ja edukam lahendada iseseisvalt, koos sõpradega, kolleegidega või kogukonnaga. Istumine ja ootamine – keegi teine peab tulema ja lahendama minu väljakutsed – toob vähe kasu, kui üldse. Ettevõtliku mõtteviisi on vajalik rakendada ükskõik mis väljakutsete puhul, olgugi need siin artiklis toodud näited, või teised Võrumaal olemasolevad väljakutsed – kvalifitseeritud noor tööjõud olemasolevatele tööstustele, parem turg mahetoodangule, ettevõtlusõppe juba koolis ning kõik teised.
Võrumaa erinevad arengusuunad – ettevõtlik mõtteviis, kestlik elukeskkond ning kvaliteetne sotsiaalne kapital – on omavahel põimunud ning ühe suuna väljakutsete lahendamine peab arvestama ka kahe teise suunaga. Ettevõtlik mõtteviis oma olemuselt toetab uute ideede ja lahenduste leidmist nii kestlikuse temaatikas, kui ka sotsiaalses aspektis. Iga pool tuleb pidada meeles, et muutmine algab tegudest – võib pikalt rääkida, ent see muudab vähe. Samas, iga valdkonna ühe väljakutse lahenduste leidmine ja piloodi realiseerimine häkaton’i raames muudab juba palju.
Kõige edukamad ärid tekivad siis, kui need äri luuakse enda väljakutse lahendamiseks. Eduka väljakutse lahendamise puhul kasvab äri kiiresti, kuna tuleb välja, et sarnaseid väljakutseid on maailmas palju ning loodud lahendus sobitub rohkem kui ühele. Siinkohal Võrumaa inimestel on võimalik rakendada ettevõtliku mõtteviisi, leida originaalne, hea ja kvaliteetne lahendus oma väljakutsetele, luua sellest toode või teenus ning edukalt pakkuda seda igal pool mujal.
Soovitused LEADER rahastusprogrammide eesmärkideks:
- ettevõtliku mõtteviis tunnustamine ja õpetamine
- arengutalgude (häkaton) korraldamine väljakutsetele ideedede arendamiseks
- ideede pilootide elluviimise toetamine
- väikeste ettevõtlike projektide elluviimise toetamine (näiteks, väikse maakoha laiaribalise interneti väljakutse lahendamine)
- kohalikke (tööstus) ettevõtete kaasamine ettevõtliku mõtteviisi kujundamisesse – lahendavad koos mõnda väljakutset
- olemasolevate ellukutsutud algatuste / projektide edasiarendamine
Aleksandr Miina, ettevõtluse arendamine
