01.novembril 2019 kinnitas Võrumaa Partnerluskogu juhatus 2019 aasta taotlusvooru Ettevõtluse meetmesse esitatud projektitaotluste paremusjärjestuse. Võrumaa PK meetmesse 2 „Ettevõtluse meede“ esitati õigeaegselt kokku 14 projektitaotlust taotletava summaga 315,2 tuhat eurot. Alameetmesse 2.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine esitatud kõik taotlused kuulusid hindamisele ja said ka toetuse kinnituse, toetatava summaga 84 024,96 eurot. Meetme eelarve oli 96 417,31 eurot. Alameetmesse 2.2 Väiketootmisettevõtete arendamine esitatud 9-st projektitaotlusest said toetuse kinnituse 5 taotlust, toetatava summaga 142 869,34 eurot. Meetme eelarve oli 142 869,34 eurot.
Kõik Ettevõtluse meetme 2019.a. taotlusvoorust toetuse saanud projektitaotlused ja paremusjärjestus on Partnerluskogu poolt 04.novembril 2019 edastatud PRIAle ehk siis peale seda, muutuvad rahastuse saanud projektitegevused abikõlblikeks taotleja omal riisikol. Vastavalt Maaeluministeeriumi 23.10.2015 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ § 41 lg 5 kohaselt teeb PRIA projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kohalik tegevusgrupp esitas PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu § 39 lõikes 3 nimetatud ettepaneku, § 21 lõikes 4 punktis 9 nimetatud teabe ja punktis 91 nimetatud protokolli. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.
Lõpliku otsuse projektitoetuse kohta teeb PRIA.
PANE TÄHELE! Partnerluskogu büroo soovitab siiski projektitegevustega alustada peale PRIA otsuse saamist.
Võrumaa Partnerluskogu avab 2020 aastal taotlusvooru ainult Väiketootmisettevõtete arendamise meetmele, milline on avatud 08.-15.aprill 2020.a. Täpsemat infot 2020.a. taotlusvooru kohta jälgige meie kodulehelt.
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse liikmete ja tegevmeeskonna õppereisi teekonda alustasime 01. oktoobri varahommikul lennuga Tallinnast Austria pealinna Viini suunas. Viinist viis teekond Ida-Steiermargi südamesse, kus sama päeva hommikul oli kohtumine LEADER-Region Zeitkultur-Oststeirisches Kernland tegevusgrupi esindajatega, kes andsid ülevaate tegevusgrupist ja elluviidud projektidest.
Meid võõrustanud tegevusgrupp tegutseb Steiermargi liidumaal, nende kontor asub 7000 elanikuga väikelinnas Hartberg. LEADER-Region Zeitkultur-Oststeirisches Kernland tegevusgrupi kaks põhilist strateegilist suunda on kultuurimaastike- ja käsitööoskuste säilitamine. Tegevusgrupi juhatus on 7 liikmeline, hindamiskomisjon kõigi meetmete hindamisel ühine - 32 liikmeline. Jälgitakse juhatuse- kui ka hindamiskomisjoniliikmete valimisel naiste protsentuaalset osakaalu, mis peab moodustama vähemalt 35% liikmetest. Tegevusgrupi liikmeteks on 16 kohalikku omavalitsust, aastane liikmemaks on 2,50 € iga omavalitsuse elaniku kohta. Tegevusgrupi büroos töötab tegevjuht, assistent ja neli projektijuhti. Käesoleval perioodil jagada ca 3 miljonit eurot, maksimaalne toetuse summa 200 000 eurot. Aastas taotlusvoorusid 4-5 korda. Toetuse suurus sotsiaalprojektidele 80%, ettevõtluse projektidele 40% lisakohustusega luua töökoht ja eriliste projektide toetusmäär 60%, projekti erilisuse hindab hindamiskomisjon. Palju kasutatakse lisarahastuse toomiseks teistesse fondidesse projektide kirjutamisega.
Peale tegevusgrupi külastust tutvustati meile perekond Singer’i õunakasvatus talu, milline tegutseb juba 53 aastat. Varasemalt tegeldi piimakarja kasvatusega. Talu toimetab 14,5 ha-l maal ning kasvatatakse peamiselt õunapuid (kokku 14 sorti), lisaks pirne, maasikaid ja luuviljalisi. Üks sort õunu kasvab mahedana, ülejäänut kasvatatakse võimalikult mahedana. Ühel hektaril kasvab 9 sorti maasikaid, saagiks 15-18 000 kg aastas, millise turustavad otse talust. Peamine sissetulek tuleb värskete õunte müügist, õuna hind talu poes on 1,20-1,50 eurot kg, kaubanduskettidele müües on kg hinnaks 0,40 eurot. Lisaks tegeletakse talu oma toodangu väärindamisega, toodetakse aastas 25-30 000 litrit mahla. Enamik toodangust turustatakse otse talust, kuid palju läheb ka piirkonna parimatesse restoranidesse. 11 kuud aastas on talus abis üks rumeenlane. Hooajaliselt kasutatakse välistööjõudu, kuna austerlased talutööd teha ei taha. Talu maadest on 5 ha maad rendile antud, millest saadakse tulu 800 €, 1 ha maad Austrias maksab 4-6 € 1m2, metsamaa 1,5-3 € 1m2.
Järgmiseks tutvusime Hartbergi linnavalitsuse poolt toetatava ja 2016 aastal avatud kaugtöökeskusega KUBIK, kus pakutakse töökoha rentimise võimalust. Tegemist ei ole kogukondliku võrgustiku arendamisega, pigem pakutakse võimalust üksinda tööd teha. Hetkel rendib töökohta kolm ettevõtet. Töökohta on võimalik rentida alates 30 minutist kuni kolme kuuni. Ühe kuu üür on 79 €. Olemas väga kiire internetiühendus, läheduses väga hea infrastruktuur. Välismaalasi praeguseni veel rentnike hulgas ei ole olnud. Teave kaugtöökeskuse kohta levib suust-suhu meetodil, linnavalitsus teeb teavitustööd, samuti ka interneti teel.
Meie võõrustajapoolse giidi Helga Baueri eestvedamisel jalutasime läbi Hartbergi linna ja tutvusime linna olulisemate vaatamisväärsustega. Jaulutuskäigu lõpuks külastasime ühte vähestest töökorras algupärastest veskitest Austrias, Posch Mühle veskit. 1862 aastal ehitatud veski töötas kuni 1928 aastani vesiveskina, hiljem kasutati turbiini ja aastast 1978 aastal asendati turbiin elektriajamiga.
1925 aastal osteti veski praeguse pere omandisse, kus tänaseks toimetab juba kolmas põlvkond möldreid, kes on seda pidevalt arendanud ja laiendanud. Seejuures on pööratud alati tähelepanu mahetootmisele. Ligi 500 aastat vana veski pole pelgalt muuseum, vaid siiski tootmisettevõte, kus toimub igapäevane jahvatamine, sõelumine, edasine töötlemine ja müük. Mölder Roman Poschi jutu järgi saime teada, et kõiki tooteid pakutakse väga väikestes kogustes või gluteenivabade alternatiividena. Päevas jahvatatakse 500 kg jahu ning toodang müüakse maha oma veski poes. Jahvatatakse ka erakordseid teravilju kõige väiksemates kogustes nagu kanep, kikerherned, sojajahu jne. Võimalik jahvatada ka lavendlit või muid ürte. Veskiekskursioon algas väikese sissejuhatusega viljaõppesse ja lõppes köögis kokates. LEADER on toetanud veski renoveerimist.
Teise päeva hommikul, 02.oktoobril tutvusime Pöllauer Tal looduspargis paikneva Pöllau väikelinnaga ja sealse kohalike tootjate talupoe väljapanekuga. Selles rikkaliku kaubavalikuga talupoes on müügil Pöllau linna 50 km raadiuses tegutsevate talupidajate toodang. Pöllau piirkond on tuntud oma ca 200 aasta vanuste kõrgete pirnipuude ehk Hirschbirnen poolest.
Külastasime ka Pöllau peamist vaatamisväärsust, tohutut 18. sajandi algusest pärit Püha Vituse kirikut ja jalutasime endise Augustinian kloostri sisehoovis ja –aias. Igal kevadel korraldatakse kloostrihoovis kohaliku toidu laatasid. Siinsele regioonile on ülitähtis kohalik toit. Siit on inspiratsiooni saanud ka teised Austria piirkonnad. Kohalik linnavalitsus on rajanud kloostriaeda pirnipuude ja ökoloogiateemalise õuesõppe klassi, millist tihedalt ka kasutatakse.
Päev jätkus neljanda põlvkonna Fandleri õliveski külastusega. Piirkonnas üle 70 veski, Fandleri veski eristub teiste seast oma tehnoloogia (pitsatpressi tehnika) ja sordirohkuse poolest tootes kõrgeima kvaliteediga külmpressitud 100% sordipuhtaid taimeõlisid. Firmas hetkel 46 töötajat, toodavad 240 000 liitrit õli aastas. Toodangut müüakse 27 riigis ÖKO poodides. Sortimendis üle 40 erineva sordi õli, tootmine on täiesti jäägivaba, pressijäägid jahvatatakse jahuks. Suur osa toormest pärineb Austria eri piirkondadest. Mõned õliseemned, näiteks kanepi- ja kõrvitsaseemned, kasvavad lähiümbruses, muud toorained, näiteks makadaamiapähklid ja chia seemned, pärinevad kaugetest riikidest. Maitsvate toodete allikaks on orgaaniline tooraine. 1 liitri kõrvitsaseemne õli tootmiseks kulub 2,5-2,8 kg seemneid, 1 liitri viinamarjaseemneõli toomiseks kulub 15 kg seemneid. Ollakse väga valivad tooraine suhtes, kasutatakse ainult ilusaid, veatuid õliseemneid suurepäraste õlide, jahude ja soolade tootmiseks. Ollakse kõige suhtes väga tähelepanelikud, hoitakse kaubandussuhteid, toetatakse oma põllumehi õiglaste hindade ja samuti minimaalsete koguste ostmisega. Õliveskil olemas oma pood, kus saab maitsta Fandleri toodangut koos meeldivate asjatundlike nõuannetega. Avastamiseks on valmis 30 erinevat tüüpi õli, erinevad maitsvad õlisegud, gluteenivabad jahud, äädikad, seemned ja karaktersoolad. LEADER on toetanud 10-15%se toetusega tehase ehitust.
Lõunasööki saime nautida maalilise vaatega ümbrusele Berggasthof König Pöllaubergis, millise ümbruses 15 km raadiuses alles kaks aastat tagasi avastati koopad, millised on täiesti läbitavad ning milliste olemasolust siiani ei teatud. Koopad arvatakse olevat vanemad kui Egiptuse püramiidid, siiani pole teada kuidas need tekkinud on.
Järgmiseks külastasime meid võõrustava tegevusgrupi rahvusvahelises projektis „Slow trips“ (aeglane reisimine Euroopas) osaleva perekond DeBuigne jahihütti (ehitatud aastal 1713), kus toimus käsitsi riidetrüki töötuba. Nimetatud projektis osaleb 10 LEADER regiooni seitsmest EU riigist. Projekti eesmärgiks on inimestele näidata erinevaid kohti, kus on võimalik midagi õppida oma kätega tegema ja luua otsest kontakti inimeste vahel. Projektis osaleb oma töötoaga perenaine Silvia.
Samuti osaleb perekond DeBuigne Interregi projektis „Landlust“ (toetatakse vähemalt 100 aastaste hoonete renoveerimist majutuskohtadeks) projektis osaleb 28 kodumajutusasutust, kus huvilised saavad kogeda elamist traditsioonilistes majades. Projektist saadud vahenditest on perekond renoveerinud kaks väiksemat aita ja ühe suurema hoone. 1 öö maksab 130 € inimene, kõrghooajal 90 € ja madalhooajal pikemaks ajaks rentimine maksab 80 €. Renditulust tuleb perekonna põhisissetulek.
Kolmas päev 03.oktoober algas Kaindorfi ökoregiooni külastusega. Olime 500-s delegatsioon, kes nende tegemisi uudistama oli saabunud. Ökoregioon loodi 2007.aastal Dienersdorf, Ebersdorf, Großhart, Hartl, Hofkirchen, Kaindorf ja Tiefenbach pühendunud kodanike ühendusena, et teha midagi oma vastutusalasse kuuluva elukeskkonna heaks ja koos liigutakse ökoloogilise ja jätkusuutliku elu poole. Ökopiirkond on avatud eraisikutele, ettevõtetele, klubidele, koolidele ja piirkondadele, milliste eesmärgid ühtivad ühingu eesmärkidega. Ökopiirkonnas tegutsevad põllumehed soovivad edendada ökoloogilist ja säästvat mõtlemist piirkondlike ja kodumaiste toodete laialdasema kasutamise kaudu. Kodumaiste toodete tugevdamine, eriti keskkonnasõbralikud ja ressursisäästlikud tooted, on piirkonna keskne mure. Eelistatakse hooajalisi tooteid ja keskendutakse oma toiduvalikutele. Asutamisest alates on ellu viidud enam kui 250 kliimakaitseprojekti, kogu piirkonna energiavarustus on roheline energia Alates aastast 2011 ei kasutata piirkonna kaubanduses kilekotte olles seega esimene kilekotivaba piirkond Austrias. Kolm aastat tagasi arendati teemat edasi ja nii loodi ökoloogilised lõunakarbid, millised on valmistatud tärklisest. Igale esimesse klassi minevale õpilase kingitakse selline karp.
Oluliseks teemaks on inimestele ja eriti lastele õpetada prügi sorteerimise vajalikkust ja taaskasutuse võimalusi, tutvustada looduslikest materjalidest energiasäästlike majade ehitamise ja soojustamise erinevaid võimalusi. Ökopiirkonnast Kaindorf on saamas näidispiirkond, mis haldab ökoloogilist tsüklimajandust ja varustab ennast võimalikult palju taastuvenergiaga. Tegeletakse väga paljude erinevate ökoloogiliste teemadega, nt on ellu kutsutud "Kliimakaitse 24-tunnine jalgrattasõit", mis meelitab igal aastal juulikuus ligi 1000 osalejat.
Ökopiirkonna Kaindorf kõige ulatuslikum projekt on huumuse rikastamise programm, milles osaleb enam kui 120 põllumeest tervest Austriast. Säästvalt haritakse enam kui 1300 hektarit põllumaad. Huumuskihi suurendamiseks pinnases hakati mõtlema kompostimisele ja andma põllumeestele õpetust kuidas harida maad teisiti (adra koht on muuseumis!). Põllumajandustootjate pühendumust toetab huumussertifikaatidega kauplemine, mis võimaldab ettevõtetel korvata vältimatuid CO2 heitkoguseid. Läbi korraldatavate koolituste antakse inimestele teadmisi kuidas oma aias erinevaid kultuure kasvatada keemilisi väetisi kasutamata. Viimase kümnendi jooksul on Kaindorfi ökopiirkond ennast tõestanud Euroopa juhtiva huumuse eksperdina. Selle tulemuseks on huumuspäevad, mida külastab aastast aastasse enam kui 400 osalejat kuuest riigist. Ökopiirkonna rahvusvahelised partnerid Ungarist, Horvaatiast ja Sloveeniast on võtnud Kaindorfi piirkonna tegevused eeskujuks ja nende rakendamiseks oma elupaigas.
Järgmiseks tutvustati meile Zeitkultur-Oststeirisches Kernland tegevusgrupi projekti „Lehrlingswelten“ (Loomingulised õpipoisimaailmad). "Loovad õpipoisimaailmad" on regionaalarenguagentuuri Oststeirisches Kernland koostööprojekt LEADER kõigi 15 Steiermargi LEADERi piirkonnaga, mida toetavad Stüüria provintsi ja Euroopa Liidu rahalised vahendid. Viimase viie aasta jooksul on projekti tegevused näidanud, kuidas toetada ettevõtteid tulevaste oskustööliste otsimisel ja kuidas panna noori huvi tundma õpipoisi ameti vastu käsitöönduses, kuidas õpilasi inspireerida kutsealade õpetamiseks mõeldud loova õpipoisimaailmaga. "Loovatest praktikandimaailmadest" on saanud Steiermargi koolides edukas praktilise kutsealase orienteerituse mudel. Projekti keskmes on 25 mobiilset mini-tööpinki (mida nimetatakse ka tehasekastideks), millest igaüks esindab ühte vähem populaarset ametit. Ühe boxi hind on 5000-7000 € ja kaitstud autoriõigusega, jooniseid on võimalik osta. Mõne minuti jooksul muudetakse töökodade kastid eri ametite mini-tööpinkideks. Need näitavad laia valikut praktikavõimalusi. Motoks on - Proovige ja katsuge. Ettevõtjate abiga õpivad õpilased tundma olulisi tehnikaid, tööriistu ja materjale. Eripäraks on omavalmistatud käsitööesemed, mis on valmistatud eksperdi juhendamisel. Praktiliste tööde kaudu tunnevad õpilased ära, milline elukutse neile meeldib. Annete ja tundmatute elukutsete teadlikkus on äratatud. Alates 2014. aastast on seda uuenduslikku kutsealase orienteerituse vormi läbi viidud ca 7000 õpilasega.
Tööbokse saavad tasuta kasutada 15 Steiermarki LEADERi piirkonna alg-, kesk- ja polütehnilised koolid. Lisaks saab tööbokse rentida kutsemessidele, haridusasutustele ja üritustele. Ka meil kõigil oli võimalus kätt proovida kolmel erineval erialal.
Peale lõunat külastasime Euroopas ainsat kitsarööpmelist vagunhotelli „Waggonhotel“.
Vaguni 124 aastane ainulaadne ajalugu ja eriline päritolu muudab selle tavatuks. Hotell Angerer-Hofi hallatav uus "Waggonhotel" pakub spetsiaalset ööbimisvõimalust, mis lubab kõiki klassikalise hotellitoa mugavusi. Ümberehitust on toetanud ka LEADER.
Varasemalt on vagun olnud kasutusel reisijate veoks, 1925 aastal ehitati ümber teenindus- ja pagasivaguniks. Viimane rongisõit kitsarööpmelisel raudteel toimus 1958. aasta suvel, peale mida rööbastee eemaldati. Vahepealsel ajal on sama vagun rännanud erinevates piirkondades ja kasutatud tubaka- ning toidukioskina, pagarikojana, joogi- ja vorstikäruna, seisnud spordiväljakul mitte enam töötava toidukäruna. 2014. aastal algas vaguni ümberkujundamine vagunihotelliks. Juunis 2015 avati otse Angerer-Hofi ees Euroopa ainus kitsarööpmeline vagunhotell, milline on inimeste poolt hästi vastuvõetud ja tekkinud selle broneerimiseks pikad järjekorrad. Õnneks on Hotell Angerer-Hofi ukse ees säilinud üks vähestest kitsarööpmelistest (24 km) raudteeliinidest Weizist Birkfeldi, mis võimaldab tagasi vaadata endisele ajale. Vana auru- või diiselvedur kinnitatakse vanade puidust pinkidega vagunite külge ja sõidetakse läbi tunnelite ja ületatakse endisaegseid sildu ja konstruktsioone.
Steiermarki regioon on Austria suurim õunaregioon, samuti asub regioonis palju losse ja kirikuid. Piirkonnas on kaks suurt ja 12 väiksemat kirikut. Kohalike omavalitsuste ja kirikuliikmete annetuste toel (reeglina iga kirikuliige annetab 1% oma aastatulust kirikule) järjest kõiki kirikuid renoveeritakse, et tuua piirkonda rohkem turiste. Leader’i ja kahe turismiühenduse rahastusel on ellu kutsutud kultuuriprojekt, millise käigus loodi külakirikute audiogiidi äpp, milline toimib mobiiltelefonis, lisaks toetab äppi info paberkandjal. Projektist on toetatud kõigi kirikute orelite ja kellade helisalvestused, koostatud tekstid, toodetud fotosid ja troonivideosid. Üks audiotuur on 5 minutit pikk ja lõpeb orelimuusikaga. On loodud matkarajad kirikust kirikuni. Samuti kuulub iga kiriku juurde üks toitlustuskoht. Külastasime Angeris asuvat kirikut aastast 1708, kus meile esines lühikavaga kohalik orelimeister. Matkasime piirkonna väikseima, 970m kõrgusel mäel asuva kirikuni, millise renoveerimistööd poel veel lõppenud.
Päeva lõpetuseks külastasime Rauchstubenhausi, millise näol on tegemist algselt säilinud tüüpilise Austria talumajaga ja mis tegutseb talumuuseumina. Tegutsetakse perefirmana, firmas leiab tööd 5 inimest. Perekonna põhitööks on restorani pidamine, lisaks olemas väike põllumaa ja kasvatatakse ka bioveiseid. Talvel on muuseumi külastajaid vähem, seevastu suviti on huvi suur. Eriti välisturistide seas on koht populaarne, kes soovivad näha Austria ehedat vanaaegset eluolu. Külastajad leiavad neid üles FB kaudu, samuti on ümbruskonna hotellides olemas digikaardid. Suitsutare köök-elutoas, kus elati kuni 1967 aastani, mis meenutab meile eestlastele rehielamut, valmistas maja peremees oma vanaema retsepti järgi potikooki.
Õppereisi viimase päeva hommikul võõrustas meid piirkonnas laialt tuntud struudli-, koogi- ja leivaküpsetaja Mia Heils, kelle juhendamisel struudli küpsetamise töötoas valmisid ka meie valmistatud struudlid. Perekonna noorempõlv tegeleb talu 50 ha-l piimakarja pidamise, põllupidamise ja metsakasvatusega. Taluperemees Martin on eriti pühendunud vanadele kodutõugudele. Lisaks elavad talus ka kääbuskitsed.
Lisaks on perekond osalenud projektis „Landlust“, millise käigus renoveeriti tüüpilisse Ida-Steiermargi talumajja külaliskorterid, millistes on säilitatud originaalsus, vanade majade külalislahkus ja armastus, arusaam, et vanal on oma väärtus ja seda tuleb säilitada. Lisaks soov jagada oma külalistega kultuurimaastikul asuvate vanade majade erilist ilu. Siin saab nautida looduse rahu ja originaalset ilu ning maandada stressi. Kompleks on autasustatud 4 lillega - kõrgeim võimalik talupuhkuse kvaliteeditase Austrias.
