Kagu-Eesti külad teevad koostööd
29.- 30. juunil 2007 toimus Savi talus Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa partnerluskogude ühisprojektina Kagu-Eesti külade suvekool.
Kokkusaamise peamine eesmärk oli ärgitada küladevahelist koostööd. Suvekoolis arutati lektorite juhtimisel maaelu arengu jaoks olulisi teemasid ning otsiti uuenduslikke ideid ja lahendusi. Kõneldi kogukonna ettevõtlusest ja põlvkondade ühistest tegevustest. Üheks läbivaks teemaks oli külas toimuvad muutused ning nende positiivsed ja negatiivsed tulemused.
Lähemalt toimunust:
Jaanikuu lõpul lehvis Savi talus viis lippu. Lisaks Eesti ja Euroopa Liidu lipule veel ka Valga- Võru- ja Põlvamaa lipud, sest reede hommikust laupäeva lõunani toimus Kagu-Eesti külade suvekool.
«Leader- programmi üks põhimõte on altpoolt tulev initsiatiiv. Kõike, mis suvekooli aruteludest välja kasvas, saame arvesse võtta oma järgmises perioodis ja selle põhjal planeerida tegevusi, mida kohalikud inimesed vajalikuks peavad,» selgitas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Suvekoolis osales sadakond Kagu-Eesti partnerluskogude tegevuspiirkonna aktiivset elanikku koos peredega, kes arutlesid külaelu teemadel ning tegid esimesi samme küladevahelise koostöö suunas.
Sel ajal, kui täiskasvanud külaelu arengu üle arutlesid , pakkus lastele tegevust kinobuss, kus nad saavaid ise multifilme valmistada, samuti olid põnevad joonistamise ja meisterdamise töötoad. Kagu-Eesti külade suvekooli rahastati Riikliku Arengukava Leader meetmest ning laste ja noorte tegevusi toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kutsutud olid kõik Põlva-, Võru- ja Valgamaalt pärit riigikogu liikmed. Suvekoolilisi tulid tervitama ning aruteludes kaasa lööma riigikogu liikmed Kalvi Kõva ja Heimar Lenk. Laupäeva keskpäeval tehti aruteludest kokkuvõtteid, mida tuli kuulama ka Urmas Klaas.
Kahe päeva jooksul oli käsitluses kolm teemat – kogukonna ettevõtlus, muutused külas ja põlvkondade sidusus.
Koos Kagu-Eesti ettevõtlike inimestega arutas Põlvamaa Arenduskeskuse juht Kaire Mets sellest, milliseid positiivseid mõjusid võib kogukonnaettevõtlus kaasa tuua ning millised eeldused ja faktorid soodustavad kogukonnaettevõtluse teket. Tema sõnul ei ole kogukonnaettevõtluse mõiste levinud ning seetõttu tekivad arusaamatused, miks mõni külaselts peaks tegelema ettevõtlusega ja kas see konkurentsi ei moonuta. Tegelikult on nii, et paljudes kohtades ja valdkondades pole konkurentsi olemaski. Ei saa külas valida millist lastehoiuteenust valida või millise ettevõtte talvepuid ja leiba osta. Kogukonna vajaduste rahuldamiseks on mõistlik koostööd teha. Kas siis koonduda ja ühiselt lapsehoid korraldada või küla soetatud traktoriga oma niitmised- kündmised teha nii nagu Valgamaal. Levinud on ka külamajade ja platside ühine majandamine – külainimestel on oma kooskäimise koht ja kui vaja, siis saab koolitusteks, lastelaagriteks või tähtpäevade tarbeks ruume välja rentida. Kogukonnaettevõtlus võib toimida kui ühiste ressursside baasil toote-teenuse pakkumine oma kogukonna liikmetele ja teistele klientidele.
Kogukonnaettevõtlus võib pakkuda enam positiivseid mõjusid – eneseteostust, oskuste ja teadmiste paremat rakendamist ning seejuures veel efektiivsemat majandamist. Hurmioru perering on heaks näiteks sellest, kuidas turismiteenuste pakkumisse on kaasatud paljud kogukonna liikmed ja sellest koostööst võidavad nii turistid, kui omainimesed. Kogukonnaettevõtlus vajab eelkõige tugevat kogukonda ja häid suhteid, head ideed ja oskusi majandamiseks. Selleks, et head praktikad levida saaksid on eelkõige vaja uusi teadmisi ja natuke pealehakkamist. Küll siis ühisel nõul ka küla “Nokia” leitakse.
Paljudes Euroopa riikides on kogukonnaettevõtlus juba traditsioon. Partnerluskogude toel käivitatakse uued koolitusprogrammid meilgi. Suvekool näitas, et huvi ja pealehakkamist jätkub.
Suvekooli meenutati, milliseid globaalseid ja kohalikke muutusi on Eesti maarahvas läbinud viimase viie kümnendi jooksul. Siinset rahvast puudutas vähe ida- ja läänebloki riikide vajeline külm sõda.
Teisel koolipäeval oli aruteluks põlvkondade sidusus külas. Sellel teemal arutati kahest vaatenurgast. Esiteks noorte ja vanema põlvkonna omavahelised suhted ning teiseks külade põliselanikud ja „uustulnukad”. Diskuteeriti, mõeldi ja vaieldi selle üle, kuidas kasvatada tolerantsi erinevate põlvkondade vahel.
Tiiu Rüütle: „Külad peavad oma tegemistesse kaasama rohkem noori. On tore, et nii mitmeski Põlvamaa Partnerluskogusse kuuluvas vallas on loodud noortekeskusi. Mis õigus on meil soovida, et noored maal elada tahaksid, kui me neist ei hooli ja neid ei kaasa. Meie partnerluskogu strateegia sisaldab ka noorteaktiivi programmi, mille abil toetame noorte ettevõtmisi.”
Reedene pikk koolipäev, lõppes nii nagu reedene koolipäev ikka. Kõigepealt kino ehk siis maailma esimene Savi talus tehtud multifilmide presentatsioon ning pärast seda tantsupidu. Hommikul tervitas kõiki mõnus suvepäike ja uued ning huvitavad arutelud. Kool lõppes nii nagu kool ikka. Kõik osalejad said tunnistused ning enne kojuminekut söödi ära nii mõnigi kringel ning vahetati omavahel telefoninumbreid.
Hea algus! Selleks ju LEADER programm ongi – tõdesid korraldajad.
Kagu-Eesti külade suvekooli korraldajateks 2007. aastal olid – Tiina Ivask (Valgamaa Partnerluskogu),
Anneli Viitkin (Võrumaa Partnerluskogu) ja Tiiu Rüütle (Põlvamaa Partnerluskogu).
