Pühajõe pruulikoja pruulmeister Rain Epler tahab tegevusvaldkonda laiendades anda toodangule lisaväärtust.

Sulbi külje all Kärgulas asuvas Pühajõe pruulikojas saab peagi ööbida. Kunagisse sauna ehitatud pruulikoja teisele korrusele on valmimas kaks külalistetuba. Agroturismi pakkudes lubatakse õllefännidele mõnusat puhkust. Pruulikoda on oma tegevusele toetust saanud Võrumaa Partnerluskogu jagatavast Leader programmist.

“Pühajõe pruulikoja kontseptsioon on ajas muutunud: rahulikult on mõnusam kui end hulluks toota,” ütleb pruulmeister Rain Epler, kõneldes tegevusvaldkonna laiendamisest. See tähendab, et kui pruulikoda rajades tundus algul, et tahaks rohkem, kiiremini ja kaugemale, siis nüüd tahetakse toodangule kohapeal lisaväärtust pakkuda. “Kodus on hea olla. Tahame seda kodust tunnet jagada ka oma külalistele.”
Pruulikoja teisel korrusel asuvates külalistetubades on jäänud teha veel mõned pisitööd ja ehitada valmis terrass, enne kui esimesi külalisi oodatakse. “Eks tegutsedes tekib üha mõtteid, et mida ja kuidas veel võiks teha. Agroturismini jõudsimegi nii, et vaatasime, mida meil veel pakkuda on. Uudishimu lükkab asjad liikuma,” märgib Epler.

Kui ei proovi, ei saagi teada, mis juhtuda võib

Pühajõe pruulikoda oli esimene Võrumaal, kes oma huvi õlleteo vastu ametlikuks vormistas. “Naabrimees tõi saunaõhtule omatehtud õlle kaasa. Pudelisse pandud, nagu poeõlu, aga palju parem. Sealt läks mõte tööle, et prooviks ise ka,” jutustab Epler.
Esimesed laarid õlut tehtigi oma köögis pliidil valmis. “Korraga sai teha 30 liitrit, äge kaos oli,” muigab peremees, lisades, et pole suurt vahet, kas teha korraga 30 liitrit või 300, sama palju aega kulub õlleteole ikka. “Alustuseks teed valmis virde, leotad suhkru linnastest välja, paned pärmi ja lased käärida. Ja villimine võtab aega. Pärast kulub pesule ja desole ka omajagu. Ega väga sageli seda tööd ette võta, viimati tegin talvel laari valmis, sain terve suve sõita selle peal. Nüüd tuleb jälle uus laar minema panna,” kõneleb Epler.
Kui pruulikoda oli oma toodetele saanud laatadelt omajagu fänne, pakuti toodangut müügile poodidesse ja kodukandi söögikohtadesse.
“Oleme õllega omajagu katsetanud, aga jäänud kolme sordi juurde, lisaks eritellimusõlled. Iga õlletegu on õpetanud miskit, aga peamiselt keskenduma. Kui eelmisel õhtul peas panna kõik tegemised järjekorda, mõelda plaan üksipulgi läbi, siis sujub ka,” märgib pruulmeister.
Vahel siiski läheb ettevõetu luhta. “Ikka on juhtunud, et on villimispäev, õlu on juba pudelis ja avastad järsku, et ühtki korki pole. Või läheb pump katki või vool ära. Nende viperuste puhul tuleb lihtsalt rahulik olla. Aga iseendast sõltuvate tööde osas on peamine ikkagi, et enne õlleteopäeva on vaja keskenduda. See märkamine töötab ka teistes valdkondades hästi,” lisab Epler.
2016. aastal tegevusloa saanud pruulikoja laiendamisel oli pruulmeistri sõnul palju abi Võrumaa Partnerluskogu kaudu jagatavast Leader programmist. “Pruulikoja seadmed, meskimise ning keedu- ja kääritusnõud on ostetud Leader programmi abiga,” märgib Epler, lisades, et oma tegevusele toetuse taotlemine pole keeruline, kui varasemast on teadmine, kuidas taotlust kirjutada. “Olen sellele palju mõelnud, et meil on kuldsete kätega tegijaid väga palju, aga oma tegevusele taotletakse toetust vähe, sest paberitöö tundub keeruline. Soovitan oma lähikonnas ringi vaadata ja abi paluda, sest toetusest võib olla palju tuge,” julgustab ta.