Kobelas metallist masinaosi ja -komponente tootev Baltic Steelarc OÜ sai endale tootmishoone ehitamisega jala ehitusturu ukse vahele. Oma hoonele metallkarkassi keevitamine avas koostöö ehitusfirmadega. Uue tootmissuuna rakendumisele aitas kaasa Leader-programm. Sealt saadud toetuse abil asfalteeriti tootmishoone teenindusala. Praegu ehitab ettevõte sama programmi toel hoonele ventilatsiooni.
Tunamullu valminud tootmishoones käib töö täistuuridel. See aga ei tähenda, et kõik vajalik oleks juba tehtud. “Töid, mis järjekorras ootavad, on omajagu. Näiteks hoone teisele korrusele kontoriruumide rajamine. Aga kui tootmisettevõttes on valida, et kas osta näiteks uus lintsaag või teha kontoriruumid, siis ikka ostad sae, sest tööd peab saama teha,” ütleb juhatuse liige Vesa Viitanen.
Kuna iga euro on arvel, sundis see ehitama tootmishoones esmajärjekorras valmis kõik tootmiseks vajaliku. Praegu rajatakse Võrumaa Partnerluskogu koordineeritava Leader-programmi toel hoonele ventilatsiooni. “Muidugi oleks seda lihtsam olnud teha siis, kui maja alles ehitasime, aga pidime sellest tol ajal loobuma, sest raha selleks lihtsalt polnud,” märgib juhatuse liige Vjatseslav Andritski. Ta peab tootmishoone rajamist 2013. aastal alguse saanud ettevõtte kõige suuremaks õnnestumiseks. “Algul oli pankadest rahastuse saamise võimalus nullilähedane. Öeldi, et kui ehitaksite Tallinna, poleks probleem, aga Kobelasse, unustage ära,” naerab Andritski. Ometi on uus tootmishoone valmis ning ettevõtte käibeprognoos tänavuseks aastaks on viis miljonit eurot.
Põhjust, miks tootmishoone just Kobelasse ehitati, pole vaja kaugelt otsida. Andritski juured on siin. “Kui oled käinud aastaid Soome tööle, pidanud olema kodust eemal, siis hindad väga seda, kui tekib võimalus luua miskit oma kodukohas,” märgib ta. Ka osa töötajaist oli siin olemas, see andis julguse alustada.
Uus tootmishoone oli arengukiirendi, mis kasvatas ettevõtte tootmisvõimekust mitmekordselt. Praegu on ettevõtte arengu üks suuremaid kitsaskohti kvalifitseeritud töötajate nappus. “Töö iseloom on selline, et täitsa tänavalt keegi masina taha astuda ei saa, peab oskama joonist lugeda, väljaõpet on vaja. Meil töötavad suurepärased spetsialistid, aga neid oleks vaja juurde,” märgib Viitanen.
Toetus aitab eesmärkidele lähemale
Pool ettevõtte toodangust läheb ekspordiks, pool turustatakse Eestis. Kodumaiste klientide hulk on varasemaga võrreldes jõudsalt kasvanud. “Uue tootmishoone ehitamine oli suur risk, aga aitas meil oma piire avardada. Keevitasime hoone metallkarkassi ise, see oli meie esimene sisenemine ehitusturule ja nüüdseks on ehitusdetailide tootmise osa kasvanud tublisti,” rõõmustab Andritski.
Maailma laastanud koroonaepideemia jättis oma jälje ka metalliettevõttele. “Osa töid kukkus ära, see epideemia algus oli tõesti keeruline. Aga heast küljest: me kolimine sattus just sellele ajale, saime keskenduda tööstushoonele. Ja siin panime ikka kõik käed külge,” jutustab Viitanen.
Koroonaaja plussina toob Andritski välja kümblustünnide ja saunaahjude tellimise jõudsa kasvu, tootmisesse tekkisid uued tooted. “Aja ja nõudmistega tuleb kaasas käia, nii jääb ellu,” märgib ta, lisades, et neil on suur abi olnud Leader-programmi toetustest. “Tänu Leaderile saime endale hankida telfer-kraanad, millega saab suuri, raskeid metallosi liigutada,” jutustab ta esimesest koostööprojektist. Viitanen lisab, et nende töö kvaliteet oleks toetusteta palju kehvem. “Kuidas sa lükkad verme mööda pori ja soppa? Nüüd on meil asfalteeritud plats, kus nende 12 meetriste rauast vermidega saab majandada.” Toetuse taotlemine on Andritski hinnangul mõõdukalt pingutust nõudev. “Süvenema peab muidugi, aga kui plaan on asjalik, näevad seda ka projektide hindajad ja taotlemine on edukas,” ütleb ta. Ettevõttel on Leader-programmi pakutavaid võimalusi plaanis kasutada ka tulevikus, vajadus võimsa laserpingi järele on üha kasvanud.
