MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse liikmete ja tegevmeeskonna õppereisi teekonda alustasime 3. septembri varahommikul Tallinna lennujaama suunas, et jõuda Tallinn – Varssavi lennule ja sealt edasi Ljubljanasse. Sihtkohta Sloveeniasse jõudsime esimese päeva õhtuks. Järgmise päeva hommikul kell 8.00 ootas meid buss, et alustada DRNPS tegevusgrupi poolt koostatud programmiga, mis tutvustab erinevaid LEADER projekte ning nende mõju piirkonnale. Poolel teel kohtumispaika ühines meiega ka giid Adrej, kes saatis meid kahe päevasel ringsõidul ja andis ülevaate külastatavast piirkonnast ning teele jäävatest erinevatest EL toel valminud objektidest.
Esimene kohtumine leidis aset Pivkas, Sõjaajaloo muuseumis, kus kohaliku tegevusgrupi DRNPS tegevjuht Aleš Zidar tegi ettekande oma tegevuspiirkonna kohta.Tegevusgrupp DRNPS (täpsem nimetus Society for Rural Development of the Land between Snežnik and Nanos) on asutatud 26. oktoobril 2007. aastal ning hõlmab kolme omavalitsust Ilirska Bistrica, Pivka ja Postonjat. Piirkonna suuruseks on 975 km2 ja seal elab kokku 34 710 elanikku. Tegevusgrupi peamiseks eesmärgiks on piirkondlikke projektide juhendamine ja koordineerimine, põllumajandussektorile lisandväärtuse leidmine ning koostöö algatamine. Kuna tegemist on piiriäärse piirkonnaga, siis tehakse piiriülest koostööd Itaalia tegevusgruppidega, samuti teiste Sloveenia LEADER tegevusgruppidega.Koostööprojektidega alustati 2009. aastal ning eelmisel programmperioodil viidi ellu kolm koostööprojekti. Kaks siseriikliku koostööprojekti on seotud piirnevate tegevusgruppidega. Esimese projekti eesmärgiks oli piirialadel paiknevate talutoodangu müügikanalite ühendamine – ühiste laatade organiseerimine, kokku korraldati 12 laata. Teise koostööprojekti eesmärgiks oli põllumajandusettevõtetele lisandväärtuse loomine, tuues juurde turismi. Piiriülene koostööprojekt koos Itaaliaga turuplatside ja müüdava toodangu osas. Eelmisel programmperioodil toetati kokku 95 projekti kogusummas 1,5 miljonit eurot, mis olid seotud turismiga, mahetoodangu müügiga, külade arendamisega ning uute teenuste pakkumisega. Projektide puhul oli oluline keskkonnasõbralikkus, traditsioonid ja jätkusuutlikkus. Maksimaalne toetus 50 000 eurot ja minimaalne 2500 eurot. Toetuse määr on 85% ning ettevõtluse puhul 60% abikõlblikest kuludest.Uuel programmperioodil 2013 -2020 rakendab tegevusgrupp lepingulise koostöö vormi. Jätkatakse samade meetmetega ning piiriülene koostööprojekt Eesti, Läti ja Horvaatiaga, mis on seotud looduskaitsealadega.
Peale tegevusgrupi ja tegevuspiirkonna tutvustamist jätkasime Pivka militaarajaloo muuseumiga, mis on tegevusgrupi DRNPS liige. Barakid, kus täna muuseum toimetab, on ehitatud 1930. aastal itaallaste poolt. Aastatel 1945 kuni 1991 olid barakid Jugoslaavia armee käsutuses. Peale Jugoslaavia lagunemist ja Sloveenia iseseisvumist kuulusid barakid sõjaministeeriumile, mis andis need hiljem üle kohalikule omavalitsusele.Alates 2004. aastast on tegeldud barakkidest muuseumi rajamisega. Muuseumis on erinevad sõjalised näitused, nii esimesest kui ka teisest maailmasõjast. Eraldi on väljapanek „Teel iseseisvuseni“, mis kirjeldab Jugoslaavia režiimi ja Sloveenia võitlust iseseisvumiseni. Tegemist on ühe enamkülastatava muuseumiga Sloveenias. Selles sõjalis- ajaloolises interaktiivses muuseumis antakse külalistele ülevaade sõja ajaloolistest tankidest ja muust sõjatehnikast. Lisaks sõjatehnikale on võimalik külastada ka allveelaeva, mille otstarve oli sabotaaži korraldamine.Muuseum on avatud iga päev, talvisel ajal on külastusajad lühendatud. Organisatsioonis töötab 9 inimest ning kõik ülalpidamiskulud kaetakse piletitulust, suveniiride müügist ning väikse toetuse osa annab ka kohalik omavalitsus. Giididena kasutatakse üliõpilasi. Traditsioonilise üritusena toimub septembris sõjaline festival, mille raames toimuvad erinevad tegevused. Sel aastal toimus üritus 11 korda ja seoses sellega avati uus hoone ja näitus, Festivali ajal toimuvad töötoad nii lastele kui täiskasvanutele, demonstreeritakse sõjalisi masinaid ja lavastatakse Teise Maailmasõja Elba lahing. Lisaks teeb muuseum koostööd teiste piikonnas paiknevate turismiobjektidega, milleks on tõuhobuste aretusfarm ja koopad.Muuseumi rajamist on toetanud erinevad EL fondid. Leader programmi toel on renoveeritud barakke, rajatud infrastruktuuri ja paigaldatud kompleksi ümbritsev aed.
Järgmisena külastasime Narini külas asuvat talumajapidamist, kus tegeldakse etnoloogilise pärandi tutvustamisega läbi leivaküpsetamise. Küla ise, kus külastatav talu asub väärib tähelepanu seetõttu, et veel 15 aastat tagasi oli piirkond praktilist mahajäetud ning erinevate EL fondide toel on sinna uuesti elu tagasi tulnud. Peamiselt tegeldakse täna piirkonnas turismiga. Pr’ Petrovih talu eesmärk on lastele ja täiskasvanutele tutvustada leiva saamislugu ehk kuidas jõuab leib meie toidulauale, koostatud on programm nimega „Viljast leib“. Ehitatud on hoone, kus viiakse läbi leivaküpsetamise õpitubasid ja saab tutvuda põlluharimise vahenditega. Hoone rajamiseks on kasutatud EL toetusfondide vahendeid, mille hulgas ka Leader programm.
Seejärel suundusime öko – juustufarmi nimega Zgajnar, mis on üks suurimaid mahepiima farme Sloveenias. Täna on talus 450 pealine piimakari, mille toodangust valmistatakse erinevaid sorte juustusid, piima, jogurtit. Enamus toodangust on müügil kohalikes marketites. Lisaks piimatootmisele tegeldakse ka seakasvatusega ning valmistatakse erinevaid lihatooteid.Leader programmi toel on ettevõte soetanud linnadesse piimaautomaadid, kust on võimalik talu mahe toorpiima osta ning külmikauto, millega oma toodangut laiali vedada.
Päeva viimase objektina külastasime Smerekarjeva talu, mis on turistidele suunatud majutus ja toitlustusettevõte. Talu peamine tegevus on seotud põllumajandusega ning keskendutud on eelkõige mahepõllumajandusele. 22 hektari suurusel maa-alal kasvatatakse teravilja, puuvilju ja maitsetaimi. Lisaks põllumajandusel tegeldakse ka eeslite kasvatusega. Kogu talu põllumajanduslikku toodangut kasutatakse turistidele ja külalistele pakkumiseks. Viis aastat tagasi otsustati taastada perekonnale kuuluv vana ait ning hakata pakkuma külastajatele maitseelamusi ökoloogiliselt puhta talutoidu näol. Leader programmi toetust on kasutatud hoone köögitehnika soetamisel.
Teisel päeval suundusime tegevusgrupi Brikini piirkonda.
Leader projekti toel on tähistatud Sloveenia kuulsaima poeedi rännakute rada, mis kulgeb mööda jõeäärt. Raja äärde jääb vana vesi veski, mis on taastatud EL fondide toel.
Järgnevalt suundusime Premi külla, kus külastati keskaegset kindlust, mida on esmakordselt mainitud 1213.a. Kindlusel on olnud mitmeid omanikke, neist viimane oli Bruno Zuccolino, arst, kes alustas põhjaliku renoveerimisega ning muutis hoone suveresidentsiks. Pärast II maailmasõda kindlus natsionaliseeriti. Täna kuulub hoone kohalikule omavalitsusele ja selles tegutseb muuseum. Kindluse renoveerimist on toetanud erinevad EL programmid, Leader toetusega on rajatud kõnniteed.
Päevakava kohaselt külastasime järgmisena Buje külas tegutsevat puuviljatalu. Tegemist on pereettevõttega, kus talu on üle antud noortele. Talu tegeleb peamiselt erinevate puuviljade kasvatamisega ning toorainest mahlade ja alkoholi tootmisega. Käesolev aasta on ettevõtte jaoks väga raske, kuna kevadine külm hävitas kogu saagi. Tavapärase 25 tonni toodangu asemel saadi 50 kg õunu. Valdav osa toodangust müüakse Itaaliasse. Leader projekti toel on renoveeritud tootmishoone välisfassaad ja soetatud destilleerimis seadmed.
Programmi viimase objektina külastasime Pr’Betanci talu, kus toimus õhtusöök. Ettevõtte peremees andis ülevaate oma talu tegevustest. Tegemist oli ettevõttega, mis pakkus toitlustamise teenust, keskendudes piirkondlikule traditsioonile.Ettevõte on saanud rahastuse hoone renoveerimiseks toetust EL toetusfondist.
Kokkuvõttena võib öelda, et õppereis oli igati kasulik, uute ideede ja mõte osas. Eriti meeldiv oli näha koostööd erinevate turismiettevõtete vahel, mis meie piirkonnas väga ei toimi. Koostööprojektina saab kaaluda kohaliku toidu ja looduskaitsealade teemasid.
