Antsla jahimajas panustatakse loodusharidusse

Antsla jahimajas panustatakse loodusharidusse

Jahikeskuse eestvedaja Risto Tõniste sõnul pole hirmugi, et tööd jahikeskuses otsa saaks. (Foto: Grethe Rõõm)

Antsla jahimehed on võtnud loodushariduse edendamise oma südameasjaks: linna külje all Kollino külas asuva jahimaja teine korrus ehitatakse Leader-programmi toetuse abil loodusharidusklassiks. Nii saavad piirkonna loodushuvilised juurde koha õppe- ja koolituspäevade korraldamiseks.

MTÜ Antsla Jahikeskus on andnud vanast garaažist ümber ehitatud hoonele uue elu ja loonud sellele väärtusliku sisu. Jahimajas on korraldatud laste jahiringi ja erinevaid koolitusi piirkonna lasteaedade ja koolide noortele. Algusest peale on oldud seda meelt, et jahimaja peab olema kogukonnakeskus, siitkandi rahvale avatud. Jagades kohalikele loodusharidust ning pakkudes võimalust tähistada tähtpäevi, korraldada üritusi.

“Meil pole mõtet hoida jahimaja lukus ja ainult endale, sest tegutseme aastast aktiivselt siin mõned kuud. Muul ajal seisaks maja kasutuseta,” jutustab jahikeskuse eestvedaja Risto Tõniste. Nii pandi pead kokku ja mõeldi, kellel võiks jahimajast veel kasu olla. “Mitu aastat oleme korraldanud noorte jahiringi ja tagasiside on olnud väga hea. Ringist on kasu nii lastele kui ka nende vanematele. Lisaks saadavatele teadmistele pakub see asjalikku aja veetmise võimalust. Vahepeal oli jahiringi tegevuses paus, aga plaanis on sellega kindlasti jätkata,” märgib Tõniste. “Jahiringi noortel on kasutada korralikult renoveeritud ruumid hoone esimesel korrusel. Nüüd tegeldakse jahimaja teise korruse väljaehitamisega. “Jahiselts poleks suutnud oma vahendite ja energiaga jahimaja sellisesse seisu renoveerida,” märgib Tõniste. Ta sõnul on Võrumaa Partnerluskogu läbi Leader-programmi olnud neile suureks toeks. Kuigi kaht esimest toetusetaotlust ei saatnud edu, läks kolmas taotlemiskord hästi. “Kui ka algus pole edukas, ei tohi käega lüüa,” märgib Tõniste, lisades, et olgugi, et projektiga on tegemist omajagu, kõik taotletav ning planeeritavad sammud tuleb lahti kirjutada, tasub see mitmekordselt ära. “Planeeritavate tegemiste osas saab pilt ka enda jaoks palju selgemaks. Ja aeg on õpetanud, et kõigi lähedaste abi tuleb ära kasutada,” naerab Tõniste, jutustades, kuidas ta abikaasa on aidanud taotlemiseks vajaliku projekti loomisele alati kaasa. Praegune jahimaja teise korruse väljaehitamine on kolmas koostööprojekt, mida Võrumaa Partnerluskogu kaudu Leader-programmi toel tehakse.

Vajadus lükkab tegutsema

Tõniste sõnul pole paremat tegutsemise motivaatorit kui vajadus. “Liitusin kohalike jahimeestega 2010. aastal. Vanemad olijad kõnelesid juba siis, et jahimeestel on vaja asjalike tingimustega kohta, kus koos käia. Metskonna heinahoidlas, kus seni kokku saadi, polnud ei elektrit ega vett,” märgib ta. See tähendas, et pärast jahilkäiku tuli saagiga tegelda autotulede valguses, poolesaja meetri kauguselt tiigist vett vedades. “Need hommikud, kus tegid lihakoti lahti ja seal oli lisaks lihale ohtralt puulehti ja oksapuru, polnud toredad.”

Tõniste eestvedamisel loodi mittetulundusühing, mille liikmeks astus jahtkonnast paarkümmend meest. Oma maja soov sundis ümbruskonnas ringi vaatama. “Leidsime siin Raagil Kollino külas hoone, kus oli kunagi olnud autoremonditöökoda, hiljem hoiti siin lihtsalt asju. Nii mõnedki ütlesid, et mida te tühja jaurate, kui 2015. aastal selle ära otsime, aga nüüd käiakse ja nauditakse.”

Väsinud garaaži asemel seisab tänu jahikeskuse meeste ettevõtlikkusele Antsla linna külje all renoveeritud hoone, kus on ruumi nii jahimeestele kui teistele asjahuvilistele. “Algul renoveerisime ise, meil paarikümnest liikmest viis meest olid ehitusel tööl,” jutustab Tõniste, lisades, et ainult põranda valamine telliti teenusena. “Otsustasime, et tahame ehituse esimese etapiga jõuda sellisesse seisu, et põrandad on all, vesi ja kanalisatsioon olemas.”

Antsla jahtkonna neljakümnest liikmest pooldasid toona jahimaja ideed umbes pooled. Pärast esimest põdrajahti, kus jahimaja kaks ruumi oli renoveeritud nii, et neid sai juba kasutada, noogutasid nii mõnedki, kes algul polnud jahimaja mõttest vaimustunud, tunnustavalt. Nüüdseks on jahimaja esimene korrus täielikult renoveeritud, teisel korrusel tööd käivad ning jahikeskusest on kasvanud kogukonnakeskus, kus lisaks jahimeestele leiavad tegevust paljud loodushuvilised.