Roosiku šokolaaditehases käib kõva tootearendus: mitu kuud on tegeldud kommidele sobiva katte ja sisu katsetamisega. Järgmise aasta algul plaanitakse uudistooted turule lasta. Uue, kommitoomiseks sobiva liini ostmiseks saadi läbi Võrumaa Partnerluskogu tuge Leader programmist.
Eelmisel aastal ostetud uus liin lubab lisaks šokolaadile hakata tegema ka komme. “Uus liin lubab toota kaetud komme ja täidetud pralineekomme. Ehk et meil on nüüd masin, mis paneb moosi kommi sisse,” ütleb šokolaadimeister Aivo Alev. See tähendab seni šokolaadi tootnud ettevõttele uut, lisasuunda. “Šokolaaditootmine ei kao kuhugi, tänagi läheb kaks alusetäit šokolaade Jaapanisse. Samuti teeme aktiivselt tööd Araabiamaade suunal. Hea on öelda, et ka seal asi susiseb. Kommid aga on eelkõige me enda jaoks põnev lisasuund. Kommidega katsetamine on huvitav,” märgib Alev.
Šokolaadimeister unistab kommidest, mis lisaks suurepärasele maitsele näevad ka välja suurepärased. “Tahame komme, millega oleme otsast lõpuni rahul. Algul tegin tuhmi kattega kommid, ja siis katsetasin ühed läikega. Nüüd tean, et tahan läikiva kattega komme,” toob ta näite, lisades, et üle kõige naudibki ta protsessi. “Katsetamine on põnev. Ja see tunne on väga hea, kui lõpuks tuleb välja see, millest unistad.”
Jõudsalt suurenenud tootmine nõuab suuremaid ruume
Kui šokolaadimasinad hommikul tööle panna ja terve tööpäeva liini taga toimetada, ootab järgmisel päeva pakkimist 3000 tahvlit šokolaadi. Šokolaaditootmise kõrvale peab jaguma aega ka kommide jaoks. Peremees seletab, et uus liin valiti sobituma juba olemas olnud tootmisliiniga, et ümberlülitamine šokolaaditootmiselt poleks keeruline ega peaks selleks eraldi tehnikut kohale kutsuma. “Aega võtab muidugi, aga saan sellega ise toime,” märgib Alev.
Praegu asub šokolaaditehas veel Roosikul, ent lähitulevikus plaanitakse kolida suurematesse ruumidesse. Põhjus selleks on proosaline: Roosikule ei mahu jõudsalt suurenenud tootmine enam ära.
“Unistama peab ja tegutsema ka. Siis saavad unistused teoks. Praegu tegutseme päris mitmel uuel suunal: kommid ja uued ruumid tootmiseks, lisaks oleme aktiivselt ka brändingule mõelnud, et me nimi oleks välismaalastele suupärasem. Üks asi viib teiseni,” jutustab Alev, lisades, et tegutsedes on oluline mõelda ka sellele, kuidas tehtavale tuge leida.
Šokolaadimeister peab toetuse otsimisel kõige olulisemaks oma ideesse uskumist. “Kui ise usud, usuvad teised ka. Ja kui nad ka kohe algul ei usu, tuleb lihtsalt veidi rohkem tööd teha,” märgib ta oma kogemusele toetudes.
Esimene kord Leader programmist oma tegevusele toetust küsides jäädi toetusesaajate hulgast välja.
“Muidugi on see ebameeldiv, kui toetust ei saa, aga samas tähendab see lihtsalt ka seda, et on arenguruumi, asjaga on vaja edasi tegelda,” jutustab Alev. Nii ei löönud nad käega, vaid täiendasid toreda külavanema abiga oma projekti. “Julgustan väga abi küsima, kui ise ei oska. Kõike ei peagi ise oskama teha – ma teen hästi šokolaadi ja olen selles osas kõik läbi mõelnud, aga projektikirjutamine ei tule nii hästi välja. Õnneks on selles osas oskajaid ja kogemusega inimesi, kes on rõõmuga nõus aitama.” Samuti tasub Alevi sõnul projektinõu küsida Partnerluskogult. “Kui kindel visioon on olemas ja plaanitu on ka reaalselt tehtav, aga kõike taotlusega seotut ei oska kirja panna nii, nagu võiks, on väga palju abi, kui saad sealsete töötajatega projekti läbi arutada.”
