Õppereisi eesmärgiks oli kogemuste vahetamine Poola Vabariigi Lõuna-Warmia tegevusrühmaga ja nende piirkonna Leader meetme projektide elluviijatega. Piirkonda iseloomustab looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Tegu on ühe regiooniga Põhja-Poola 16 regioonist. Piirkond on kõige vähem asustatud piirkond Poolas. Kohalik tegevusrühm Lõuna-Warmia on asutatud 2007.a. ja on osa Warmia Masuuria piirkonnast ning asub kuulsas Masuuria järvede piirkonnas (ca 2000 järve). Kohalik tegevusrühm teeb koostööd kogukondadega (ligikaudu 86 000 elanikku, 329 küla ja paikneb 2022 km2-l).
Tegevusrühma investeeringud on suunatud neljale valdkonnale: vee-ja järvistutega seotud investeeringud (laevaehitus); põllumajandus ja kvaliteetne kohalik toit (piima-ja lihatööstus); puit (metsa majandamine ja ressursid, vabrikud; tervislik ja õnnelik elu (kuurortide rajamine). Põhja-Poola regioonis tegutseb kokku 11 tegevusrühma, Leader toetus kokku on 40,7 milj. eurot. Regiooni 11-st tegevusrühmast 2 rakendavad lisaks Põllumajandusfondile ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. Regiooni väikseima elanike arvuga tegevusrühma alla kuulub 25 000 inimest ja suurima elanike arvuga tegevusrühma alla vastavalt 110 000 elanikku. Kõige rohkem on Leader rahastusega toetatud start-upe, ettevõtteid ja avalikuks kasutamiseks mõeldud taristuga seotud investeeringuid. Lõuna-Warmia tegevusrühm on alates 2017. aastast ellu viinud üle 250 ELi projekti. Eelmise perioodi eelarve oli 2,5 miljonit eurot. Büroos on igapäevaselt ametis 4 töötajat. Lisaks LEADER programmile, viiakse ellu ka kalandus LEADER programmi. 16-st multifondist rakendavad kohapeal 10 fondi. Kohaliku tegevusrühma ülalpidamiskuludest 25 % tuleb LEADER programmi eelarvest ja 15 % kalandus LEADER programmi eelarvest.
Tegevused hõlmavad ka elanike aktiveerimist, sealhulgas varmi murret kõnelevates piirkondades, väiksemate toetuste ja kohalike algatuste kaudu laste, noorte, eakate ja mitteametlike rühmade toetamiseks.
FOTOD: kohtumine KTR-i esindajatega
Kohtumisel Olsztyneki linnapea Robert Waraksaga, tutvustati meile Olsztyneki linna ja kommuuni strateegiat, millega toetatakse SMART-kogukondade arengut koostöös Olsztyneki noortekogu ja vanematekoguga. Olsztyneki linnapea töötab läbirääkijana ning haldab ja eraldab rahalisi vahendeid. Linnal on kaasav eelarve, mille ideede osas teevad valikud elanikud. Endale sobiliku idee eest on võimalik hääletada nii elektroonselt kui ka kirjalikult. Valitakse üks suurem ja üks väiksemamahuline projekt. Omavalitsusel on sarnased probleemid ja väljakutsed.
FOTOD: Kohtumisel Olsztyneki linnapea Robert Waraksaga
Liksajny sotsiaalkooperatiiv NEGOCJATOR viib läbi tegevusi, mis on seotud töötute tööhõive edendamise ja ametialase aktiveerimisega, korraldades tööhõivet, julgustades neid tööle asuma. Sotsiaalühistu “NEGOCJATOR” viib kohalikele kogukondadele läbi tasuta tegevusi, korraldades sotsiaalmajanduse ideid propageerivaid algatusi, nt. ravimtaimede loengud piirkondlikus ürdimaailmas; loengud ja kohtumised taimeteadlastega Muuseumiöö raames.
Mazurskie Słoiki kaubamärgi all olevad tooted on osa sotsiaalkooperatiivi “Negocjator” läbiviidud kampaaniast, mille eesmärk on suurendada Warmia ja Mazury piirkonnast pärit tooraine baasil valmistatud valmistoodete müüki.
Sotsiaalkooperatiiv “Negocjator” tegeleb roosiõielehtedest moosi tootmisega. Moosi tootmiseks ostetakse ümbruskonnast korjatud roosiõielehed, ca 6 tonni. Roosimoos on iseloomulik Poola kultuurile. Sotsiaalkooperatiiv toimetab vabaõhumuuseumi territooriumil asuvas vanas hoones, milline on sinna toodud Leedust.
FOTOD: Sotsiaalkooperatiiv “Negocjator” ruumid kohalikus vabaõhumuuseumis.
Elgnówkos külastasime mitteformaalse haridusühingu juhitavat Rahvakutuuri Ülikooli, milliseid on üle Poola tekkinud mitmeid. Ühendus, mida õppereisi raames külastasime, tegeleb eelkõige koduperenaiste aktiveerimisega. 6 kuud kestval koolitusel saavad naised erinevaid teadmisi ja oskusi ning erilist tähelepanu pööratakse iga osaleja tugevuste väljaselgitamisele. Koolituste tulemusena peaksid naised alustama oma ettevõtlusega. Grupi suurus on kuni 12 inimest ning eestvedaja tõdes, et osalejate leidmine ei ole alati lihtne. Kuulutuse peale ei tule eriti palju
soovijaid ning seega tuleb teha palju personaalset tööd. Tänaseks on koolitatud 4 gruppi naisi ja enamik neist on oma hobist välja kujundanud elatusallika.
FOTOD: Rahvakutuuri Ülikooli külastusest
Kohalik tegevusrühm South-Warmia teeb koostööd väikeste kohalike toidutootjate ja käsitöölistega ning on rajanud turuhalli “Spiżarnia Warmińska” (Warmia Pantry) Tomaszkowos. Turuhall on soetatud piirkonna väikeetevõtete poolt ning see on avatud igal laupäeval. Müüakse eelkõige kohalikku toidukaupa, mis on toodetud piirkonna väikeetevõtjate poolt. Halli ehitust on rahastatud ka Leader projektist. Tegevusgrupi tegevjuht Tomas on igal laupäeval ise kohal ning teeb ka aktiivset turundust.
FOTOD: turuhallist
Tumiany väikelinnas, 25 km kaugusel Olsztynist asub Poola telkimis- ja haagissuvilaliidu poolt
FOTOD: Tumiany campingu alast
Łęgajny, Barczewo kommuuni külastus
Łęgajny suurimaid aardeid on maaliline Linowskie järv, mida ümbritseb kaunis loodus ja suurepärased inimesed, kellel on suur potentsiaal ja võimalused. Linowskie järve kalandusühing Łęgajnys asutati 1. oktoobril 2011 eesmärgiga päästa Linowskie järv, taastada selle endine hiilgus, korraldada kalapüüki ja kalapüügi korraldamist vastavalt looduskaitse põhimõtetele, võidelda salapüügi vastu, propageerida ja populariseerida kalaturismi. Tänaseks on Olsztyni maakonnalt üle võetud ligi 25 hektari suurune järv. Linowskie
järv (Łęgajskie) asub Łęgajny küla äärealal, Varmia-Masuuria vojevoodkonnas Olsztyni maakonnas Barczewo kommuunis.
Łęgajni külavanem Andrzej Turek koos külanõukogu ja Linowskie järve kalapüügi ühingu, Przystanek Łęgajny ühingu ja spordiklubi liikmetega jagavad omavahel ülesandeid ettevõetud projektide raames, tagades, et kaasataks võimalikult palju inimesi. Tegevustest teavitamine toimub läbi külakoosolekute, külanõukogu lahtiste koosolekute, seltside koosolekute, küla kodulehe, ja
info- ning teadete tahvlite kaudu. Tehakse koostööd Barczewo kommuuni kohalike omavalitsustega, eriti olulist rahalist panust nõudvates tegevustes. Kasutatakse ära võimalust, kaasates EL-i vahendeid, kirjutades ja ellu viies erinevaid projekte. Erinevate projektidega sh. LEADER-ga on rajatud kalastussild, kalapüügikohad erivajadustega inimestele, korrastatud järveäärne maa-ala ja rajatud külaelanikele kokkusaamise koht. Külaseltsi eestvõttel on rajatud samasse park, kuhu on kohalikel elanikel võimalus lapse sünni puhul istutada talle puu/põõsas või valida juba pargis olemasolevate hulgast, milline tähistatakse lapse nimeplaadiga. Paigaldatud on infotahvlid piirkonna floora ja fauna osas ning kalastusel kasutatavate erinevate sõlmede kohta. Külastasime ka Przystanek Łęgajny ühingu ruume kus kohtusime sealsete koduperenaiste esindajatega. Ühingu ruumid on rajatud ja kohandatud endise katlamaja ruumidesse.
FOTOD: Kohtumisel Przystanek Łęgajny ühingu esindajatega
1980. aastatel rajati Kurki forellikeskus, seejärel ehitati prae- ja töötlemistehas.
1994. aastal riigiettevõte likvideeriti ning ümberkorraldamise tulemusena asutati äriõigusettevõte Gospodarstwo Rybackie Szwaderki Sp. zo. Töötajad võeti tööle varem tegutsenud riigiettevõttest. Szwaderki kalafarmi tootmisosakonnas töötavad ihtüoloogiliste teadmistega spetsialistid, kellel kõigil on valdkonna kõrgharidus. Juhatuse presidendil on mitmekümne aasta pikkune kogemus Szwaderkis. Meeskond koosneb peaasjalikult pereliikmetest, kes elavad Szwaderki kalurimõisas. Naised töötavad peamiselt kaubandus- ja töötlemisosakondades ning mehed kalanduses. Ülejäänud töötajad elavad ümberkaudsetes külades.
Ettevõte rendib riigilt 80 järve. Tegemist on pikaajalise rendiga ning väljapüütav kalade hulk määratakse kindlaks, selles osas tuleb pidada täpset arvestust. Püütakse ja kasvatatakse erinevaid liiki kalu. Suurem enamus neist on järvedes elavad kalad nagu rääbis, ahven jne kui ka forelli ja tuura. Lisaks püügile tegeldakse ka kala väärindamisega. Ettevõttel on pakkuda lai sortiment erinevaid kalatooteid nii värske, suitsetatud kui marineeritud kujul. Masuuria piirkonna eripäraks on äädikas marineeritud kala, mis on traditsioonilise retsepti järgi valmistatud. Leader programmi toel on soetatud vee kunstliku hapnikuga rikastamise seade.
FOTOD: kalafarmist
Maalilises Kierźliny linnas Olsztyni rajoonis, metsade vahel ja Ari järve ääres, asub Iza Ciesielska juhitav “Nad Arem” põllumajandusfarm. NAD AREM farm sai alguse 1992. aastal ühest Pyza-nimelisest kitsest. . Praegu on farmis umbes 500 alpi valget rafineeritud tõugu kitse ja eelnimetatud tõugude segusid. NAD AREM farmi juhivad ema ja tütar, Helena ja Iza Wróblewska ning see on 30 aastat spetsialiseerunud kitsekasvatusele ja kitsepiima töötlemisele. Proua Iza on teine põlvkond, kes kirglikult kitsekarja ja kitsepiimatoodete tootmisega tegeleb.Aprillist novembrini karjatatakse kitsi suurtel lähiümbruses asuvatel niitudel ja karjamaadel, mis pakuvad neile mitmekesist toitu. Talus on meierei, valmistoodete külmhoone, juustulaagerdusruum ja kõik seadmed, mis võimaldavad piima töödelda koheselt kahe tunni jooksul pärast lüpsi. Tootmises ei kasutata säilitusaineid ega võimendajaid. Toodetakse kodujuustu, laabijuustu, laabijuustu soolvees, vadakujuustu (riccota), naturaalset jogurtit ja võid.
FOTOD: “Nad Arem” kitsefarmist
HARIDUS- JA LOODUSRADA Węgój Straszydła.
Węgój lähedal metsas asuv õppe- ja loodusrada avati 2014. aasta juunis. Raja valmimise protsessi olid kaasatud Węgoji vabatahtlik tuletõrjeosakond, Węgoj küla, Węgoji kooli juhtkond ja paljud hea tahtega inimesed.
Temaatiline Warmińskie Straszydła küla asub Węgój külas. See kutsub aastaringselt nii gruppe kui
ka üksikturiste.Selle imelise maa metsade ja järvede vahel peidavad end erinevad kummitused. Warmińskie Straszydła on välimäng, mis on mõeldud kõigile. Mängijate ülesandeks on vabastada elanikud metsalise valitsemisest. Selle saavutamiseks peavad nad täitma muinasjututegelaste seatud ülesandeid ja leidma peidetud aare. Mängu huvitavas ja ebatavalises vormis tutvustatakse osalejatele Warmia ja Mazury muinasjututegelasi ja legende. Kahe tunni jooksul läbivad osalejad umbes 1,5 km pikkuse marsruudi põldude, metsade ja järve ääres.
Raja äärde on loodud 16 mitmemeetrist puidust metsavaimu kuju, mis kujutavad kujusid Warmia metsavaimude legendidest. Kõik on ainulaadsed ja kordumatud. Iga kuju on varustatud infotahvliga, millel on teave antud kuju kohta. Raja ainulaadseks vaatamisväärsuseks on ebatavaline nõiamaja.
FOTOD: Kohtumisel haridus- ja loodusraja Węgój Straszydła eestvedajatega.
