Vastseliina kiriku ajahambast puretud käärkamber sai Võrumaa Partnerluskogu Leader- meetme toel uue hingamise. Renoveeritud kogukonnaruumid on kohalikule rahvale koos tegutsemise kohaks, seal pakutakse hingehoiuteenust, samuti kasutab harjutamiseks ruume kiriku koor.
“Käärkambri ja selle kõrval oleva abiruumi lagi oli sisse kukkumas, põrand samuti. Ruumid olid soojustamata, aknad tihendamata. Siia ei julgenud sissegi tulla,” ütleb Eve Turvas, EELK Vastseliina Katariina koguduse juhatuse esinaine. “Koguduse koori proovid toimusid suviti kirikus, talviti kooriliikmete kodudes, sest kirikus on külm. Hingehoiuteenust pakuti samuti kas kodus või siis külmas kirikus. Kõnelemata kogukonnast, kes järjest enam leiab tee kirikusse, aga pole olnud kohta, kus külmal ajal olla,” põhjendab Eve renoveerimistööde vajalikkust.
“See on minu kodukirik. Mu isa Endel oli siin kirikuvanem ja surnuaiavaht. Siin on minu ja mu abikaasa juured ja süda ka. Tundsin ühel hetkel, et tahan aidata, et meie kirik ja meie pärand püsiks,” märgib ta, kõneldes ajast paar aastat tagasi, kui ta otsustas võtta vastu koha kiriku juhatuses.
Käärkambri renoveerimisprojekt oli Eve jaoks esimene suur projekt. “Omajagu pingutamist nõudis,” märgib ta, kui kõneleb ajast, kus pärast päevatööd võttis kodus arvutis projektikoostamise ette. “Kõige raskem oli sundida ennast pärast tööpäeva veel perest eemale, et projekt saaks valmis. Tegin üsna esimest korda ja kogu see süvenemine nõudis väga palju aega. Ülejäänuga sai kergemini hakkama. Palju tuge oli teistest juhatuse liikmetest ja Võrumaa Partnerluskogust, kes aitasid nõuga seal, kus endal kogemust polnud.”
Kõige trikikamaks hindab Eve kavandatava töö mahu arvestamist. “Kui varasem kokkupuude sellise tööga puudub, on keeruline ehitamise mahtu hinnata. Aga ka see sai tänu headele nõuandjatele tehtud. Minu kogemus on, et kui ise ei oska, tuleb ja tasub nõu küsida.”
Kirik kui koos käimise koht
Värskelt renoveeritud ruumid võlusid kogukonnaliikmeid. “Head teha on hea. Kui algus on tehtud, innustab see mõtlema, kas saan ka panustada,” rõõmustab Eve, kõneldes, kuidas üks armas koguduse liige kudus põrandale vaiba, teine pakkus, et ostab teise ruumi põrandakatte, kolmas kinkis jõuluajaks kirikusse oma metsast kuuse, aknaid hakkasid kaunistama vitraažiinglid, kingiti mööblit. Samuti on loendamatul hulgal töötunde panustatud talgutesse.
Kirik on pühakoda, aga ka koos käimise koht. Võimalus kuuluda. “Tegutseme selle nimel, et pakkuda võimalust kokku saada, kirikust hea emotsiooniga tagasi koju minna,” ütleb Eve. Kuigi üks mure sai lahenduse, on oma järge ootavaid renoveerimistöid kirikus omajagu. “Põletavaid probleeme on mitu: altariaias on puiduputukas sees, üks altaripost on seest tühi. Sandikambrid, kiriku külgedel olevad ruumid, kus vanasti said vallasandid jutlust kuulata, on olematu sadeveedrenaazi tõttu lagunenud. Kiriku põhjakülg vajub. Aga ma ei taha öelda, et need on lahendamatud probleemid. Pigem on need võimalused, sest sunnivad mõtlema, kuidas hoolitseda kiriku säilimise eest,” märgib ta. Mõtteid, kuidas seda teha, jagub.
Kirik on küll aastasadu ühel kohal seisnud, ent see ei tähenda, et ajaga kaasas ei käidaks. “Arendusprojekte, millega tööd teha, on küllaga,” jutustab Eve. Vastseliina kirik on Teeliste kirik, see tähendab, et suviti on igal pühapäeval kirik teelistele avatud. “Tahame senised sandikambrid renoveerida nii, et neist saavad rahuruumid. Kohad, kus saab omi mõtteid mõelda. Oleme mõelnud võimalusele näidata püsinäitusel kirikus olevaid väärtesemeid, peekreid, ristimisvaagnaid. Täiesti omaette teema on kirikus toimuvad kontserdid, mis kutsuvad järjest enam publikut,” märgib ta.
Kirikukontserdid said alguse mõttest pakkuda kohalikele noortele esinemisvõimalust. Ent nagu hea asjaga ikka, on väikesest algatusest kasvanud suur. Kui mullu toimus igas suvekuus kirikus üks kontsert, siis tänavused plaanid ei jää neile alla. “Tulge nautima!” kutsub Eve Vastseliina koguduse sotsiaalmeediakontol silma peal hoidma ja kirikusse.
