Maaeluministeerium on läbi vaadanud Võrumaa Partnerluskogu MTÜ strateegia muudatused. Strateegia muudatused on kooskõlas põllumajandusministri 14. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „LEADERi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetega. Võrumaa Partnerluskogu MTÜ strateegia muudatused vastu võtnud üldkoosolek vastas määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele.Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 69 lõikele 7 on Maaeluministeeriumile esitatud kohaliku tegevusgrupi Võrumaa Partnerluskogu MTÜ strateegia muudatused heaks kiidetud ning nüüd on õigus asuda uuendatud strateegiat rakendama. Partnerluskogu büroo asub tegelema rakenduskava- ja meetmelehtede muudatustega ning ette valmistama 2018.a. taotlusvoorusid, millised on plaanis avada vastavalt, Küla- ja kultuurimeede mai kuus ning Ettevõtluse meede septembris. Täpsemat infot avaldame jooksvalt meie kodulehel rubriigis “TAOTLEJALE”. Uuendatud strateegiaga saab tutvuda rubriigi “DOKUMENDID” all.
Uudised
Ettevõtluse meetme projektide rahastus 183,6 tuhande euro ulatuses kinnitatud
- detsembril 2017 kinnitas Võrumaa Partnerluskogu juhatus 2017.a. II taotlusvooru Ettevõtluse meetmesse esitatud projektitaotluste paremusjärjestuse.
Võrumaa PK meetmesse 2 „Ettevõtluse meede“ esitati õigeaegselt kokku 11 projektitaotlust taotletava summaga 202,7 tuhat eurot. Alameetmesse 2.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine esitatud kõik taotlused kuulusid hindamisele. 4-st hinnatud projektitaotlusest 3 taotlust said toetuse kinnituse, toetatava summaga 91 048,22 eurot. Meetme eelarve oli 169 388,99 eurot.
Alameetmesse 2.2 Väiketootmisettevõtete arendamine esitatud 7 projektitaotlust said kõik toetuse kinnituse, toetatava summaga 92 557,35 eurot. Meetme eelarve oli 202 245,76 eurot.
Kõik Ettevõtluse meetme 2017.a. II taotlusvoorust toetuse saanud projektitaotlused ja paremusjärjestus on Partnerluskogu poolt 22. detsembril 2017 edastatud PRIAle ehk siis peale seda, muutuvad rahastuse saanud projektitegevused abikõlblikeks taotleja omal riisikol. Vastavalt Maaeluministeeriumi 23.10.2015 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ § 41 lg 5 kohaselt teeb PRIA projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kohalik tegevusgrupp esitas PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu § 39 lõikes 3 nimetatud ettepaneku, § 21 lõikes 4 punktis 9 nimetatud teabe ja punktis9 1 nimetatud protokolli. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.
Lõpliku otsuse projektitoetuse kohta teeb PRIA. Vastavasisulise otsuse edastab Teile PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Palun jälgige oma kontot.
PANE TÄHELE! Partnerluskogu büroo soovitab siiski projektitegevustega alustada peale PRIA otsuse saamist.
Võrumaa Partnerluskogu järgmine taotlusvoor Ettevõtluse meetmele avatakse 2018.a. sügisel. Täpsemat infot 2018.a. taotlusvooru kohta jälgige meie kodulehelt.
Küla- ja kultuurimeetme projektide rahastus 251 tuhande euro ulatuses kinnitatud
- novembril 2017 kinnitas Võrumaa Partnerluskogu juhatus 2017.a. II taotlusvooru Küla- ja kultuuri meetmesse esitatud projektitaotluste paremusjärjestuse.
Võrumaa PK meetmesse 1 „Küla- ja kultuuri meede“ esitati õigeaegselt kokku 15 projektitaotlust taotletava summaga 412,5 tuhat eurot. Alameetmesse 1.1 Külakogukondade arendamine esitatud 9-st taotlusest kuulusid hindamisele 8 projektitaotlust. Üks taotlus ei kuulunud hindamisele, vastavalt Võrumaa Partnerluskogu taotlemise ja hindamise korra p.3.9 peab taotlus koos kõigi lisadega olema esitatud e-PRIAsse hiljemalt väljakuulutatud taotlusvooru viimasel päeval hiljemalt kell 16:00. Taotlus esitati 26.09.2017 kell 16:07:19. Tuginedes taotlemise ja hindamise korra p.4.2, taotlused mis on esitatud väljakuulutatud taotlusvooru tähtajast varem või hiljem, ei läbi tehnilise vastavuse kontrolli ning sisulisele hindamisele ei kuulu. 8-st hinnatud projektitaotlusest 5 taotlust said toetuse kinnituse, toetatava summaga 175 111,19 eurot. Meetme eelarve oli 242 426,25 eurot.
Alameetmesse 1.2 Kultuuripärandi säilitamine läbi ühiskoostöö esitatud 7-st projektitaotlusest said toetuse kinnituse 4 projektitaotlust, toetatava summaga 75 888,82 eurot. Meetme eelarve oli 100 000 eurot.
PANE TÄHELE! Kõik Küla- ja kultuurimeetme 2017.a. II taotlusvoorust toetuse saanud projektitaotlused ja paremusjärjestus on Partnerluskogu poolt 09. novembril 2017 edastatud PRIAle Peale seda, järgmisest päevast, muutuvad rahastuse saanud projektitegevused abikõlblikeks teie omal riisikol. Vastavalt Maaeluministeeriumi 23.10.2015 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ § 41 lg 5 kohaselt teeb PRIA projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates päevast mil kohalik tegevusgrupp esitas PRIA-le projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani. Lõpliku otsuse projektitoetuse kohta teeb PRIA. Vastavasisuline otsus edastatakse Teile e-PRIA vahendusel. Palun jälgige oma PRIA kontot.
Võrumaa Partnerluskogu järgmine taotlusvoor Küla- ja kultuuri meetmele avatakse 2018.a. kevadel. Täpsemat infot 2018.a. taotlusvooru kohta jälgige meie kodulehelt.
Juhatuse ja tegevbüroo õppereis Sloveeniasse 03-06.septembner 2017
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse liikmete ja tegevmeeskonna õppereisi teekonda alustasime 3. septembri varahommikul Tallinna lennujaama suunas, et jõuda Tallinn – Varssavi lennule ja sealt edasi Ljubljanasse. Sihtkohta Sloveeniasse jõudsime esimese päeva õhtuks. Järgmise päeva hommikul kell 8.00 ootas meid buss, et alustada DRNPS tegevusgrupi poolt koostatud programmiga, mis tutvustab erinevaid LEADER projekte ning nende mõju piirkonnale. Poolel teel kohtumispaika ühines meiega ka giid Adrej, kes saatis meid kahe päevasel ringsõidul ja andis ülevaate külastatavast piirkonnast ning teele jäävatest erinevatest EL toel valminud objektidest.
Esimene kohtumine leidis aset Pivkas, Sõjaajaloo muuseumis, kus kohaliku tegevusgrupi DRNPS tegevjuht Aleš Zidar tegi ettekande oma tegevuspiirkonna kohta.Tegevusgrupp DRNPS (täpsem nimetus Society for Rural Development of the Land between Snežnik and Nanos) on asutatud 26. oktoobril 2007. aastal ning hõlmab kolme omavalitsust Ilirska Bistrica, Pivka ja Postonjat. Piirkonna suuruseks on 975 km2 ja seal elab kokku 34 710 elanikku. Tegevusgrupi peamiseks eesmärgiks on piirkondlikke projektide juhendamine ja koordineerimine, põllumajandussektorile lisandväärtuse leidmine ning koostöö algatamine. Kuna tegemist on piiriäärse piirkonnaga, siis tehakse piiriülest koostööd Itaalia tegevusgruppidega, samuti teiste Sloveenia LEADER tegevusgruppidega.Koostööprojektidega alustati 2009. aastal ning eelmisel programmperioodil viidi ellu kolm koostööprojekti. Kaks siseriikliku koostööprojekti on seotud piirnevate tegevusgruppidega. Esimese projekti eesmärgiks oli piirialadel paiknevate talutoodangu müügikanalite ühendamine – ühiste laatade organiseerimine, kokku korraldati 12 laata. Teise koostööprojekti eesmärgiks oli põllumajandusettevõtetele lisandväärtuse loomine, tuues juurde turismi. Piiriülene koostööprojekt koos Itaaliaga turuplatside ja müüdava toodangu osas. Eelmisel programmperioodil toetati kokku 95 projekti kogusummas 1,5 miljonit eurot, mis olid seotud turismiga, mahetoodangu müügiga, külade arendamisega ning uute teenuste pakkumisega. Projektide puhul oli oluline keskkonnasõbralikkus, traditsioonid ja jätkusuutlikkus. Maksimaalne toetus 50 000 eurot ja minimaalne 2500 eurot. Toetuse määr on 85% ning ettevõtluse puhul 60% abikõlblikest kuludest.Uuel programmperioodil 2013 -2020 rakendab tegevusgrupp lepingulise koostöö vormi. Jätkatakse samade meetmetega ning piiriülene koostööprojekt Eesti, Läti ja Horvaatiaga, mis on seotud looduskaitsealadega.
Peale tegevusgrupi ja tegevuspiirkonna tutvustamist jätkasime Pivka militaarajaloo muuseumiga, mis on tegevusgrupi DRNPS liige. Barakid, kus täna muuseum toimetab, on ehitatud 1930. aastal itaallaste poolt. Aastatel 1945 kuni 1991 olid barakid Jugoslaavia armee käsutuses. Peale Jugoslaavia lagunemist ja Sloveenia iseseisvumist kuulusid barakid sõjaministeeriumile, mis andis need hiljem üle kohalikule omavalitsusele.Alates 2004. aastast on tegeldud barakkidest muuseumi rajamisega. Muuseumis on erinevad sõjalised näitused, nii esimesest kui ka teisest maailmasõjast. Eraldi on väljapanek „Teel iseseisvuseni“, mis kirjeldab Jugoslaavia režiimi ja Sloveenia võitlust iseseisvumiseni. Tegemist on ühe enamkülastatava muuseumiga Sloveenias. Selles sõjalis- ajaloolises interaktiivses muuseumis antakse külalistele ülevaade sõja ajaloolistest tankidest ja muust sõjatehnikast. Lisaks sõjatehnikale on võimalik külastada ka allveelaeva, mille otstarve oli sabotaaži korraldamine.Muuseum on avatud iga päev, talvisel ajal on külastusajad lühendatud. Organisatsioonis töötab 9 inimest ning kõik ülalpidamiskulud kaetakse piletitulust, suveniiride müügist ning väikse toetuse osa annab ka kohalik omavalitsus. Giididena kasutatakse üliõpilasi. Traditsioonilise üritusena toimub septembris sõjaline festival, mille raames toimuvad erinevad tegevused. Sel aastal toimus üritus 11 korda ja seoses sellega avati uus hoone ja näitus, Festivali ajal toimuvad töötoad nii lastele kui täiskasvanutele, demonstreeritakse sõjalisi masinaid ja lavastatakse Teise Maailmasõja Elba lahing. Lisaks teeb muuseum koostööd teiste piikonnas paiknevate turismiobjektidega, milleks on tõuhobuste aretusfarm ja koopad.Muuseumi rajamist on toetanud erinevad EL fondid. Leader programmi toel on renoveeritud barakke, rajatud infrastruktuuri ja paigaldatud kompleksi ümbritsev aed.
Järgmisena külastasime Narini külas asuvat talumajapidamist, kus tegeldakse etnoloogilise pärandi tutvustamisega läbi leivaküpsetamise. Küla ise, kus külastatav talu asub väärib tähelepanu seetõttu, et veel 15 aastat tagasi oli piirkond praktilist mahajäetud ning erinevate EL fondide toel on sinna uuesti elu tagasi tulnud. Peamiselt tegeldakse täna piirkonnas turismiga. Pr’ Petrovih talu eesmärk on lastele ja täiskasvanutele tutvustada leiva saamislugu ehk kuidas jõuab leib meie toidulauale, koostatud on programm nimega „Viljast leib“. Ehitatud on hoone, kus viiakse läbi leivaküpsetamise õpitubasid ja saab tutvuda põlluharimise vahenditega. Hoone rajamiseks on kasutatud EL toetusfondide vahendeid, mille hulgas ka Leader programm.
Seejärel suundusime öko – juustufarmi nimega Zgajnar, mis on üks suurimaid mahepiima farme Sloveenias. Täna on talus 450 pealine piimakari, mille toodangust valmistatakse erinevaid sorte juustusid, piima, jogurtit. Enamus toodangust on müügil kohalikes marketites. Lisaks piimatootmisele tegeldakse ka seakasvatusega ning valmistatakse erinevaid lihatooteid.Leader programmi toel on ettevõte soetanud linnadesse piimaautomaadid, kust on võimalik talu mahe toorpiima osta ning külmikauto, millega oma toodangut laiali vedada.
Päeva viimase objektina külastasime Smerekarjeva talu, mis on turistidele suunatud majutus ja toitlustusettevõte. Talu peamine tegevus on seotud põllumajandusega ning keskendutud on eelkõige mahepõllumajandusele. 22 hektari suurusel maa-alal kasvatatakse teravilja, puuvilju ja maitsetaimi. Lisaks põllumajandusel tegeldakse ka eeslite kasvatusega. Kogu talu põllumajanduslikku toodangut kasutatakse turistidele ja külalistele pakkumiseks. Viis aastat tagasi otsustati taastada perekonnale kuuluv vana ait ning hakata pakkuma külastajatele maitseelamusi ökoloogiliselt puhta talutoidu näol. Leader programmi toetust on kasutatud hoone köögitehnika soetamisel.
Teisel päeval suundusime tegevusgrupi Brikini piirkonda.
Leader projekti toel on tähistatud Sloveenia kuulsaima poeedi rännakute rada, mis kulgeb mööda jõeäärt. Raja äärde jääb vana vesi veski, mis on taastatud EL fondide toel.
Järgnevalt suundusime Premi külla, kus külastati keskaegset kindlust, mida on esmakordselt mainitud 1213.a. Kindlusel on olnud mitmeid omanikke, neist viimane oli Bruno Zuccolino, arst, kes alustas põhjaliku renoveerimisega ning muutis hoone suveresidentsiks. Pärast II maailmasõda kindlus natsionaliseeriti. Täna kuulub hoone kohalikule omavalitsusele ja selles tegutseb muuseum. Kindluse renoveerimist on toetanud erinevad EL programmid, Leader toetusega on rajatud kõnniteed.
Päevakava kohaselt külastasime järgmisena Buje külas tegutsevat puuviljatalu. Tegemist on pereettevõttega, kus talu on üle antud noortele. Talu tegeleb peamiselt erinevate puuviljade kasvatamisega ning toorainest mahlade ja alkoholi tootmisega. Käesolev aasta on ettevõtte jaoks väga raske, kuna kevadine külm hävitas kogu saagi. Tavapärase 25 tonni toodangu asemel saadi 50 kg õunu. Valdav osa toodangust müüakse Itaaliasse. Leader projekti toel on renoveeritud tootmishoone välisfassaad ja soetatud destilleerimis seadmed.
Programmi viimase objektina külastasime Pr’Betanci talu, kus toimus õhtusöök. Ettevõtte peremees andis ülevaate oma talu tegevustest. Tegemist oli ettevõttega, mis pakkus toitlustamise teenust, keskendudes piirkondlikule traditsioonile.Ettevõte on saanud rahastuse hoone renoveerimiseks toetust EL toetusfondist.
Kokkuvõttena võib öelda, et õppereis oli igati kasulik, uute ideede ja mõte osas. Eriti meeldiv oli näha koostööd erinevate turismiettevõtete vahel, mis meie piirkonnas väga ei toimi. Koostööprojektina saab kaaluda kohaliku toidu ja looduskaitsealade teemasid.
04.-07. septembril büroo suletud seoses õppereisiga.
Võrumaa Partnerluskogu liikmete õppereis Poola 7-11. august 2017
Augustikuu teisel nädalal toimus Võrumaa Partnerluskogu liikmetele suunatud õppereis Poola Vabariiki Lublini piirkonda, et tutvuda sealsete LEADER projektidega ning uurida võimalikku koostööd.
Kuna piirkond kuhu esmaspäeva varahommikul teele asuti asus täpselt 999 km kaugusel, siis kulus sinna jõudmiseks terve päev bussisõitu, mille raames toimusid nii minnes kui tagasi tulles Võrumaa Partnerluskogu strateegia muutmise temaatikatega seotud arutelud.
Teisel päeval kohtusime kohaliku LEADER tegevusgrupi „Roheline Ring“ tegevmeeskonnaga nende büroos, kus anti ülevaade piirkonnast, eelmise perioodi tegemistest ning uue väljakutsetest.
Kohalik tegevusgrupp “Roheline Ring” on ühendus, mis koondab ettevõtjaid, kolmandat sektorit ja omavalitsusi. Ühing on registreeritud 03.03.2008 aastal. Nimi Roheline Ring tuleneb linna ümbritsevast rohelisest loodusest ja maastikust, samuti on piirkond tervikuna turistide hulgas kõrgelt hinnatud.
Tegevusgrupi piirkonda jääb 11 omavalitust: Baranów, Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Markuszów, Nałęczów, Puławy, Wąwolnica, Wojciechów ja Żyrzyn, kus elab kokku 73 218 elanikku ning mis paikneb 964 km² suurusel pindalal.
Kohalikku tegevusgruppi kuulub 120 liiget, kellest sotsiaalsektorit esindavad kohalikud kogukonnad, nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjeühingud, sihtasutused, MTÜ-d, kes töötavad kohalike kogukondade arendamiseks. Ettevõtlussektorit esindavad peamiselt füüsilised isikuid, kes tegelevad kohalikul tasandil äritegevusega. Enamasti on tegemist toitlustus- või toidutööstuse ettevõtjatega. Avalikku sektorit esindab omavalitsus, maakond, munitsipaal- ja maakonna kultuuriüks ning Lublinski Põllumajanduse Nõuandekeskus Końskowolas.
Alates 2008. aastast on tegevusgrupp toetanud Lublini piirkonnas üheteistkümne omavalitsuse maapiirkondade kohalikke kogukondi, jagades vahendeid ettevõtluse arendamiseks, turismi ja sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamiseks ning sotsiaalse kapitali loomiseks.
Aastatel 2008-2015 on kohalik tegevusgrupp Roheline Ring kasutanud 27 miljonit zlotti oma piirkonna arenguks. Strateegia rakendamisega alustati 2009. aasta mais. LEADER 2007-2013 programmi raames rahastati maaelu arendamist 13, 7 miljoni zloti ulatuses. Kokku esitati eelmisel taotlemise perioodil ligikaudu 700 projektitaotlust, millest toetati 350 projekti.
Lisaks Leader programmile on tegevusgrupp Roheline Ring aastatel 2011 -2015 taotlenud toetust oma piirkonna arenguks Poola- Šveitsi koostööprogrammist kogusummas 11 miljonit zlotti. Projekti tulemusena loodi uus turismiteenuste võrgustik – näiteks 150 km pikkune põhjamaine käimisrada, üle 300 km pikkuste matkaradade võrgustik ja rohkem kui 20 üürikorteriga rendiettevõtete võrgustik, märgistati 500 km ulatuses jalgrattateid, mis võimaldavad jalgratturitel piirkonnas liigelda. Radade eesmärgiks oli võimalikult mitmekesisemalt piirkonda turistidele tutvustada. Rahalist toetust sai rohkem kui 50 ettevõtjat, kes on loonud või laiendanud oma pakkumisi majutuse ja toitlustamise valdkonnas. Antud projekt ületas maakonna piire ja selles osales 15 partnerit.
Olulisel kohal tegevusgrupi strateegias on piirkondliku traditsiooniliste toodete arendamine. Alates 2010. aastast on märgistatud kohalikke tooteid, mis on seotud kuue kategooriaga: toit, kunst, käsitöö, teenindus, turismimessid, piirkondlik sündmus.
See on oluliselt kaasa aidanud kohaliku kogukonna tegevuse hoogustumisele. Aja jooksul on moodustunud erinevad grupid, mille üks peamisi eesmärke on piirkondlike toodete reklaamimine.
Ka Poolas on väikeettevõtjatele esitavad nõuded toodete tootmisel ja turustamisel väga karmid ja seega on toetused olnud suureks abiks oma ettevõtluse arendamisel. Kui varasemalt valmistasid ettevõtjad oma toodangut peamiselt laatadel müümiseks ja varusid ei eksisteerinud, siis tänaseks on enamus käivitanud pideva tootmise. Ettevõtjad on koondunud ning ühiselt korraldatakse erinevaid laatasid oma toodangu müümiseks.
Tegevusgrupp on positiivse näitena suutnud jalgrattateed ja väikeettevõtluse ühendada. Koostatud on marsruut, mille raames on inimestel võimalik külastada 11 väikeettevõtjat ning nende toodangut kaasa osta. Asutatud on mitmeid kohalike toodete poode.Käesoleval toetusperioodil kavatseb tegevusgrupp “Roheline Ring” jätkata senist arengupoliitikat, mis keskendub ettevõtluse arengule ja sotsiaalse kapitali ülesehitamisele. Tuginedes eelmise perioodi saavutustele kavatseb kohalik tegevusgrupp veelgi enam panustada uute ettevõtete loomisele ja toetada töökohtade tekkimist olemasolevates ettevõtetes.
Perioodil 2014 -2020 saavad toetust taotleda järgnevad organisatsioonid:
Avalik sektor (omavalitsused, kultuurikeskused jne) 63,63% abikõlblikest kuludest
Mikro- ja väikeeettevõtjad 80% abikõlblikest kuludest
Mittetulundusühingud 97% abikõlblikest kuludest
Piirkonna elanikud, kes taotlevad toetust ettevõtluse alustamiseks, mis ei ole seotud põllumajandusega 97 % abikõlblikest kuludest
Toetused jagunevad kaheks: väikesed ja suured toetused, väiketoetuse määrad on 5000 kuni 15000 zlotti ja suurprojektide puhul 26000 – 300000 zlotti.
Huvitav eripära on, et taotlejaks võib olla ka eraisik, kui soovitakse alustava ettevõte toetust.
Õppereisi käigus selgus, et Võrumaa Partnerluskogul ja Poola tegevusgrupil Roheline Ring on tegevustes palju sarnasusi ning tekkis ideid koostööks.
Täpsemalt saab Poola õppereisil külastatud objektidest lugeda Elina Allase artiklist 31.augusti LõunaLehes.
Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja LEADER projektitoetuste 2017. a. II taotlusvooru
Taotlusvoor küla- ja kultuurimeetmetele on avatud 18.-26.september 2017. Projektitaotluste hindamise tähtaeg: hiljemalt 24.november 2017.
Projektitoetust saab taotleda alameetmetest:
Alameede 1.1 Külakogukondade arendamine
Alameede 1.2 Kohaliku kultuuripärandi säilitamine läbi koostöö
Taotlusvoorueelsed infopäevad küla- ja kultuurimeetme taotlejatele toimuvad:
Mõniste, Rõuge ja Varstu valla taotlejatele esmaspäeval 28.augustil 2017 Sänna Kultuurimõisa saalis, Sänna külas Rõuge vallas kell 15:00;
Haanja, Lasva, Vastseliina ja Võru valla taotlejatele teisipäeval 29.augustil 2017 Võru Vallavalitsuse saalis (II k) Võrumõisa tee 4a, Võru linn kell 15:00;
Antsla, Sõmerpalu ja Urvaste valla taotlejatele kolmapäeval 30. augustil 2017 Uue-Antsla Rahvamaja saalis kell 15:00.
Taotlusvoor ettevõtluse meetmetele on avatud 16.-24. oktoober 2017. Projektitaotluste hindamise tähtaeg: hiljemalt 27.detsember 2017.
Projektitoetust saab taotleda alameetmetest:
Alameede 2.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine
Alameede 2.2 Väiketootmisettevõtete arendamine
Taotlusvoorueelne infopäev ettevõtlusmeetme taotlejatele toimub kolmapäeval 27. septembril 2017 Võru Maavalitsuse II korruse saalis algusega kell 15:00 (sissepääs L.Koidula tn poolsest uksest).
Toetust võivad taotleda Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused.
Menetlusse võetakse taotlused, mis on e-PRIAsse esitatud väljakuulutatud taotlusvooru viimasel päeval hiljemalt kell 16:00.
Täpsem info meetmete, toetatavate tegevuste ja taotlemistingimuste kohta on kättesaadavad Võrumaa Partnerluskogu kodulehel https://voruleader.ee või tegevjuhi Kerli Kanger telefonil 78 68 373; 53 451 330.
Piirissaare kollane aken avab uue unikaalse vaate Lõuna-Eestile
Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös jätkuva projekti „Elu kahe maailma piiril“ raames lisandub juulist maastikule uus kollane aken, mis paigaldatakse looduslikult ja kultuuriliselt unikaalsele Piirissaare saarele.
- juulil Piirissaare sadamas Tartumaal avatav National Geographicu kollane aken on osaks teekonnast „Elu kahe maailma piiril“, mille avasid kuus Lõuna-Eesti maakonda külastajatele 2013. aasta juunis. Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Paigad, mis kõige paremini annavad edasi piirkonna lugu ja väärtusi, on toodud esile National Geographicu kollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.
Lõuna-Eesti koostööprojekti üks eestvedajaid, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Tammets peab Piirissaare akna avamist kogu piirkonna nähtavuse ja tuntuse seisukohalt väga oluliseks sündmuseks. „National Geographicu kollane aken Piirissaare sadamas on märgilise tähendusega, sest asub sõna otseses mõttes kahe maailma piiril,“ lausus Tammets. „Akna avamine on olulise tähendusega Piirissaare rahvale, otsekui kinnitus, et sealset kogukonda on märgatud, ja see uus kollane raam on seal kui tähis paiga väärtuste ja arengu rõhutamiseks.“
Väikese, vaid 7,5 km² suuruse Piirissaare muudavad huvitavaks ja eriliseks sealne vanausuliste kogukond ning saare looduslikud olud. Piirisaare asustuses on säilinud vanausulistele omane arhitektuuristiil. Peipsi järve suurim saar on viimastel aastatel just turisminduse osas palju arenenud – sadamasse on loodud infopunkt, paigaldatud infoviidad, viiakse läbi laatasid, osaletakse Peipsi järvefestivalil jpm. Kollane aken aitab Piirissaarele veelgi rohkem tähelepanu ning külastajaid tuua.
Projekt „Elu kahe maailma piiril“ on kuue Lõuna-Eesti maakonna ühisprojekt, mille on algatanud kohalikud LEADER tegevusgrupid koos ajakirjaga National Geographic Eesti. Projektis löövad kaasa Tartumaa Arendusselts, Jõgevamaa Koostöökoda, Valgamaa Partnerluskogu, Põlvamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider, partneritena on kaasatud Lõuna-Eesti turismiarendajad, maakondlikud arenduskeskused, Lõuna-Eesti linnad ning kohalikud ettevõtted, organisatsioonid ja kogukonnad. Projekti tegevused hõlmavad Lõuna-Eesti piirkondlikku ühisturundust ja olemasolevate koostöövõrgustike tugevdamist, mille eesmärgiks on tõsta kogu piirkonna võimekust läbi innovatsiooni ja koostöö.
Praeguseks asub Lõuna-Eesti eri paigus kokku 24 National Geographicu kollast akent, mis on kantud külastamise hõlbustamiseks ja põnevuse lisamiseks erinevate temaatiliste marsruutide kaartidele. Saadaval on ka Lõuna-Eesti lugude ja heade pakkumiste raamat, mis kutsub huvilisi Lõuna-Eesti piirkonda avastama, pakkudes erinevaid soodustusi nii vaatamisväärsuste külastamiseks kui ka kohalike teenuste tarbimiseks.
- juulil, Piirisaare kollase akna avamisega samal päeval toimuvad saarel ka II Peipsi Järvefestivali sündmused. Looduslodja purjeretk stardib Laaksaarest Piirissaarele kell 12.00 ja kell 15.00. Lisainfo II Peipsi Järvefestivali kohta: http://www.peipsifestival.ee
Lisainfo:
Heili Petkin, Tartumaa Arendusselts, Lõuna-Eesti „Elu kahe maailma piiril“ projekti partner
tel: 5357 9985; e-post: heili@tas.ee
Võrumaa PK aktiivsete liikmete õppereis Poola Vabariiki
Võrumaa Partnerluskogu korraldab oma aktiivsetele liikmetele 07.-11.augustil 2017 õppereisi Poola Vabariiki. Õppereisile registreerimine on avatud 20. juunini ylle@voruleader.ee Osavõtutasu 100 eurot.
Küla- ja kultuurimeetme projektide rahastus 342,4 tuhande euro ulatuses kinnitatud
- mail kinnitas Võrumaa Partnerluskogu juhatus 2017.a. Küla- ja kultuuri meetme I taotlusvooru projektitaotluste paremusjärjestuse. Kokku esitati Võrumaa PK meetmesse 1 „Küla- ja kultuuri meede “ 28 projektitaotlust taotletava summaga kokku 745 tuhat eurot. Alameetmesse 1.1 Külakogukondade arendamine esitatud ja hinnatud 18-st projektist said toetuse kinnituse 7 projektitaotlust. Kaks taotlust võeti taotlejate poolt enne hindamist tagasi. Paremusjärjestuses viimaseks jäänud projekt sai osalise rahastuse vooru rahaliste vahendite lõppemise tõttu. Meetme eelarve oli 242 426,25 eurot. Alameetmesse 1.2 Kultuuripärandi säilitamine läbi ühiskoostöö esitatud 8-st projektist said toetuse kinnituse 4 projektitaotlust. Paremusjärjestuses viimaseks jäänud projekt sai osalise rahastuse vooru rahaliste vahendite lõppemise tõttu. Meetme eelarve oli 100 000 eurot.
Lp. taotlejad! NB! Kõik Küla- ja kultuurimeetme 2017.a. I taotlusvooru projektitaotlused ja paremusjärjestus on Partnerluskogu poolt 01. juunil 2017.a.edastatud PRIA-le. Peale seda muutuvad rahastuse saanud projektitegevused abikõlblikeks teie omal riisikol. Vastavalt Maaeluministeeriumi 23.10.2015 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ § 41 lg 5 kohaselt teeb PRIA projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates päevast mil kohalik tegevusgrupp esitas PRIA-le projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku. Lõpliku otsuse projektitoetuse kohta teeb PRIA, vastavasisuline otsus edastatakse Teile e-PRIA vahendusel. Palun jälgige oma kontot.
Võrumaa Partnerluskogu järgmine taotlusvoor Küla- ja kultuuri meetmele avatakse septembris 2017. Täpsem infot 2017.a. II taotlusvooru kohta avaldatakse suve lõpus Võrumaa Partnerluskogu kodulehel ja maakondlikus ajalehes.
Organisatsioonist
Strateegia 2023-2029
Taotlejale
Tegevused
