Uudised

Laupäeval, 23. novembril Helsingis Mardilaada raames toimunud Eesti Leader Liidu poolt korraldatud seminari avades rõhutas Eesti Riigikogu esimees Ene Ergma, et Leader on üks demokraatlikumaid maaelu arengu programmi meetmeid.

Ühe tähtsa aspektina märkis Ergma, et Leaderi puhul tehakse otsused kohalikul tasandil vastavalt kohalikele vajadustele ja prioriteetidele ning otsuseid ei langetata lihtsalt formaalsete näitajate põhjal. Sellise mehhanismi rakendamisel on võimalik arvestada rohkem küla, kandi või valla omapäraga ja kokkuvõttes tagada piirkonna ühtlasem areng.

„Leader koostöö toimub nii sektorite kui erinevate eluvaldkondade vahel. Tegevusgrupid osalevad rahvusvahelistes koostööprojektides, mille head näited on seotud kohaliku toidu, kultuuripärandi hoidmise, turismi, noorsootöö ja külaelu arendamisega“ tunnustas Ergma Leader tegevusgruppe.

Seminaril osalejate hulgas tekitas suurema arutelu Vaasa ülikooli doktor Olli-Pekka Viinamäki esitlus, kus ta tutvustas seitset riiki hõlmanud uuringut „Euroopa Liidu Leader juhtimise väljakutsed ja arengud Skandinaavias ja Eestis“. Olli-Pekka Viinamäki sõnul jäi uuringut tehes enim silma asjaolu, et Leader meede on kõigis uuringut hõlmanud riikides pisut ülereguleeritud ning tundub, et ametkondade usaldamatus kohalike otsuste osas on tekitanud olukorra, kus projektide elluviimine ja aruandlus on liiga bürokraatlik ja aeganõudev.

„Suur tänu Suomen Kylätoimintary´le koostöö eest seminari korraldamisel. Eesti ja Soome Leader tegevusgrupid on teinud mitmeid erinevaid valdkondi hõlmavaid koostööprojekte. Suur on huvi koostöö osas ka uuel programmperioodil. Selle heaks tõestuseks oli seminari teises pooles toimunud ühine koostööideede otsing“, sõnas seminari kokkuvõtteks Eesti Leader Liidu juhatuse esimees Tiiu Rüütle.

Soome Tuglase Seltsi eestvõttel toimus Mardilaat Helsingis juba 30. korda. Mardilaadal tutvustas oma tegevust üle 160 ettevõtte ja organisatsiooni ning külastajaid oli kahel päeval kokku üle 16 tuhande. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks oli Harjumaa, kust osales maakonna teemaalal 23 erinevat käsitöö ja kohaliku toidu tootjat. Laadal osalemise kokkuvõtteks võib öelda, et Leader lähenemine on liitnud kohalikke kogukondasid ja lähendanud koostööd väikeettevõtjate vahel.

Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Lisatud:
Elu kahe maailma piiril Lõuna-Eesti koduleht
Projekti tutvustus ja ajakava
Kutse

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,” rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Ajakirja National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu sõnul on Lõuna-Eesti oma elujõuliste kogukondade, säästva elustiili ja puutumata loodusega just see eriline paik, mis väärib ka laiemat tutvustamist. „Elu erinevate keelte, kultuuride, mõtteviiside ja maailmavaadete piiril pakub alati üllatusi ning avastamist. Lõuna-Eestit tutvustava koostööprojekti näol on tegemist ühega neist algatustest, mis kuuluvad ühtlasi National Geographicu 125. juubeliaasta sündmuste hulka,” märkis Peetsalu.

Projekti rahvusvahelise partnerina on kaasatud Holland, kus tuleval suvel hakkavad kollased aknad juhtima külastajate tähelepanu UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud paikadele.

Koostööprojekti on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.

Lisainfo:
Kristiina Liimand, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht
tel: 5340 9873
e-post: kristiina.liimand@tas.ee

Teekond „Elu kahe maailma piiril”
Tartumaal: Tartu Raekoja plats, Alatskivi loss, Saadjärv, Tõravere observatoorium, Järvselja ürgmets
Valgamaal: Valga linn, Barclay de Tolly mausoleum, Sangaste loss, Otepää kirik ja linnamägi, Lüllemäe
Võrumaal: Vastseliina piiskopilinnus, Rõuge ürgorg, Urvaste kirik ja Uhtjärv, Obinitsa küla
Põlvamaal: Räpina ajalooline süda, Podmotsa küla, Süvahavva, Eesti Maanteemuuseum,Valgesoo raba
Jõgevamaal: Peipsi järve rand Mustvees
Viljandimaal on koht täpsustamisel