Uudised

Juba viiendat korda tulid 14. ja 15. mail kagueestlastest ettevõtjad, arendustöötajad, MTÜde eestvedajad, aktiivsed noored jt Käärikule kokku sarja “Kogukonna vedurid” konverentsile. Seekordsel konverentsil “Maaelu loojad” ei arutatud enam, kas maal on elu võimalik, vaid kuidas maal veelgi paremini elada.

Konverentsi esimese päeva esimene pool koosnes ettekannetest. Esimese ettekande tegi Anneli Ott, kes esindas Tsolgo Arendusühingut, mille eesmärk on säilitada ja arendada elu Võrumaal Tsolgo külas. Nii nagu ka mitmed teised esinejad hiljem, rõhutas Anneli Ott, et maal aktiivselt tegutsemise põhiajend on lapsed, kellele tuleb tagada turvaline ja õnnelik lapsepõlv.

“Külaelu tuleb teadlikult luua iga päev,” rääkis Anneli Ott. “Linnaelu kujuneb iseenesest, seal saab elada ka nii, et ise midagi otseselt ei panusta, aga maal peab iga päev looma, ise olema see arendaja”

Konverentsil esinesid veel huvitavate ja inspireerivate ettekannetega Elmo Saul Nõuni Purjeklubist, Tarmo Timmi Võrumaalt Jaagumäe talust, Elar Edesi OÜst Tuuleristi, Mari-Riina Terna Põlva vallavalitsusest, Sangaste vallavanem Kaido Tamberg ja Paul Hunt Seto Suksu Seiklustest. Pika programmi lõpus rääkis lõõgastavalt inimlikel ja psühholoogilistel teemadel ning pani konverentsil osalejad omavahel elulistel teemadel arutama Viive Einfelt.

Konverentsi esimese päeva teises pooles tutvuti mitmesuguste LEADERi programmi toel tehtud projektidega ja nende reaalsete väljunditega. Sisenäitusel sai näha-maitsta toiduaineid, käsitööd, proovida virtuaalset vereta jahti jne. Et kõht tühjaks ei jääks, sai välinäitusel osta Uma Meki kaubamärgi alt pakutavaid erinevaid tooteid. Õues järve ääres esitleti ka kõikvõimalikke mootoriga ja mootorita sõiduvahendeid, mida erinevad ühingud on omale külalistele põnevuse pakkumiseks soetanud.

Kahtlemata pole MTÜde aktivistide ja väikeettevõtjate elus väheoluline ka kontaktide loomine – uusi tutvusi ja vanade ülesoojendamisi sai teha kogu õhtu jooksul. Reede hommikul aga pakkus Marek Mekk Valgast võimalust läbida praktilist harjutust hea meeskonna loomise kohta.

Konverentsi “Maaelu loojad” korraldasid Võru-, Valga- ja Põlvamaa Partnerluskogud ning konverentsi juhtis Haimar Sokk.

Mõned päevad enne vabariigi aastapäeva, 19. veebruaril korraldas Põlvamaa Partnerluskogu Mooste folgikojas tänuürituse, kus ühtlasi tänas ka Võrumaa Partnerluskogu pikaajalise hea koostöö eest. Tänukirja võttis vastu Võrumaa Partnerluskogu juht Anneli Ott.

Peale selle tunnustas Põlvamaa Partnerluskogu paljusid projekte, mis on suurendanud Põlvamaa konkurentsivõimet ja toonud piirkonnale enim tuntust, mille tulemusel on muutunud Põlvamaa turvalisemaks ja kaunimaks või mis on aidanud kaasa elukondlike teenuste pakkumisele või kultuuri- ja ajaloopärandi säilimisele. Samuti tunnustati loodusressursse säästvate projektide tegijaid.

Fotol: (vasakult) Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott ja Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme.

Neljapäeval tuli MTÜ Võrumaa Partnerluskogu büroosse kokku Uma Meki kaubamärgi komisjon ja otsustas anda kohaliku toidu kvaliteedimärgi 31 uuele toorainele või tootele.

Otsuse, kas anda õigus kasutada Uma Meki kaubamärki oma toodetel, tegid komisjon koosseisus Silvi Pihlakas, Ivika Nõgel, Marika Parv ja Külli Eichenbaum ning külalistena Võrumaa Partnerluskogu töötajad.

Teiste hulgas taotles Uma Meki märki Sõmerpalu vallas tegutsev Loona talu veski, kes turustab juba mõnda aega edukalt kogu Eestis oma mahejahusid, -tangusid ja –helbeid. Oma põnevate hoidiste ja leibadega tuli märki taotlema ka Jaaniraotu talu, kelle paradiisiõunaželee rosmariiniga valiti novembris toimunud 2014. aasta Uma Meki suurlaadal parimaks uueks võrumaiseks tooteks. Samal laadal stiilseima pakendi tunnustuse saanud Maheveski mahlad ja glögid said seekord samuti Uma Meki märgid.

Põlvamaa Maheveski ja Valgamaa Ööbiku ürditalu on tõestus sellest, et Uma Meki kaubamärki peetakse väärtuslikuks ka väljaspool praeguse Võru maakonna piire. Seekordses kaubamärkide jagamise voorus oli uus tulija ja paljudele veel tundmatu Aado talu Ruusmäe külast. Aado talu mesi on pärit puhtast Haanjamaa loodusest ning enda kasvatatud Sangaste rukkist küpsetab perenaine leiba.

„Tore on see, et peale Võrumaa väikeettevõtjate on hakatud Uma Meki märgi vastu huvi tundma ka Valga- ja Põlvamaal,” kommenteeris seekordset taotlusvooru Uma Meki projektijuht Kadri Karu. “Head meelt tegi ka asjaolu, et peale toodete said tunnustava märgistuse ka kohaliku toorained ehk jahud, tangud, kruubid, helbed ja et võrumaised käsitööleivad on tegemas võidukäiku. Uudse ja originaalse tootena tooksin välja Ööbiku ürditalu toorleiva linaseemnetest ja aedviljadest.“

Uma Meki kaubamärgi said:

• Ööbiku talu (OÜ Return): Kodukandi tee, Tarkusetee, Hommikutee ja kuivatatud Vikerkaareleib (toortoit).
• Aado talu (FIE Õie Laanelepp) –mesi, täistera rukkijahu, täistera rukkileib.
• Loona talu veski (FIE Allar Asi)– kolmes erinevas jahvatusastmes täistera nisujahu, nisupüül, täistera odrajahu, täistera odrahelbed, odrakruup, täistera rukkijahu, täistera rukkihelbed. Kõik teraviljad on kasvatatud Võrumaa põldudel keemilisi aineid kasutamata.
• Maheveski (FIE Tiina Järvepera) – kodune jõuluglögi ja kodune jõuluglögi mustsõstraga, kodune õunamahl, kodused õunamahlad porgandiga, rabarberiga, vaniljega, ingveriga ja mustsõstraga.
• Jaaniraotu talu (FIE) – Jaaniraotu rukkiköömne pätsike, rukki-puuvilja pätsike, rukki-seemne pätsike, paradiisiõunaželeed ingveriga, mündiga, rosmariiniga ja tšilli-tüümianiga ning Setu salsa ja Sügisene Särts.

Uma Meki kaubamärki annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu aastast 2010. Märk rõhutab, et seda kandev toidupala on saanud alguse Vana Võromaa mullast. Kaubamärki antakse kvaliteetsele toidutoodangule, mis võib olla tooraine, toodang või toit. Tooraine peab olema täielikult kohalikku (Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa) päritolu ning toodang või toit peab sisaldama vähemalt 50 protsenti  kohalikku päritolu toorainet.  Uma Meki märki kandvate toodete nimekirja leiab siit: http://voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine.