Uudised

Trükist tuli Uma Meki menüü postkaartidel

 MG 7861Äsja trükist tulnud postkaardikomplektilt leiab Uma Meki retseptid koos Võrumaa toidukasvatajate- ja tootjate fotodega. Uma Meki menüü koostas eesti restoranide MEKK ja Konrad peakokk ning Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Rene Uusmees.

Uma Meki menüü koostamine sai Uma Meki projektijuhi Kadri Karu sõnul algusel sel sügisel, kui Võrumaa kutsehariduskeskuses kohtusid Rene Uusmees ja Võrumaa toidukohtade kokad, väiketoidutootjad ning turismitalude perenaised-peremehed.

Õppepäeval räägiti toidulugusid ja prooviti läbi enamik Uusmehe kokku pandud retsepte, mille toorained on kohalikud ja paljud neist saanud ka Uma Meki märgi.

“Kokku said Võrumaa toorained, Võrumaa inimesed ja tipprestorani töövõtted,” sõnas Kadri Karu.

Menüüst leiab näiteks Piiri köögi köömneleivast ja Väike-Avi linnasejahuga taluleivast rukkileivatordi, Urvaste kaerakamaga jäätise, maapirinisupi jm. Rene Uusmehe sõnul oli Uma Meki retsepte koostades eesmärgiks kasutada võimalikult palju võrumaist toorainet.

“Püüan seda esitada tänapäevase Eesti köögikunsti spektri kaudu ja lisada imelisele toorainele ka pisut restoraniköögi meisterlikkust,” ütles Rene Uusmees.

Sama kursuse teine osa peeti novembri lõpus Tallinnas restoranis MEKK, kus tutvustati restorani ja hotelli lugu, räägiti, kuidas teha oma toidukohta, kui kirg on olemas jm.

Uma Mekk on Võrumaa Partnerluskogu projekt, mida rahastatakse LEADERi meetmest alates 2009. aastast. Uma Mekk on märk, mis tähistab Vana Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.

Võrumaa maitsete projekt jõuab piduliku lõpuni

Esmaspäeval, 8. detsembril kell 14 lõpetatakse Võru kultuurimajas Kannel pidulikult MTÜ Piiri Köök LEADERi meetmest toetatud projekt „Võrumaa maitsed ehk Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine“. Üritusel saab näha projekti käigus pildistatud fotosid, maitsta võrupäraseid suupisteid ja rääkida-kuulata toidulugusid.

Projekti eesmärkideks oli:

     Kaasa aidata Võrumaa toidupärandi kogumisele ja säilitamisele,

     Siduda võrumaiseid toiduretsepte kohaliku kultuuripärandiga ja tutvustada seda  maakonna toidutootjatele ning -käitlejatele.

Projekti tulemusena:

     Valmis kogutud retseptidest ja fotomaterjalist rändnäitus „Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä“,

      Avaldati 2014. aasta jooksul toiduretsepte ja pärimuslikku materjali Minu Võrumaa ja MTÜ Piiri Köögi Facebooki lehtedel,

      Töötati välja koos kohalike kunstnikega võru köögi nõud ja tekstiilid,

      Koostati kõigist kogutud materjalidest mahukas digitaalne retseptikogu, mis on kättesaadav MTÜ Piiri Köök poole pöördudes.

Õppereis “Elu kahe maailma piiril – Võrumaa” aitas avada kohaturunduse erinevaid vaatenurki ja võimalusi

elu-kahe-maailma-piiril26. ja 27. novembril 2014 tegid Võrumaa turismiettevõtjad ja teised Võrumaa Partnerluskogu (VPK) liikmesorganisatsioonide esindajad põhjalikult tutvust National Geographicu kollaste akendega seotud projektiga “Elu kahe maailma piiril”. Peale akende ja projekti kontseptsiooniga tutvumist mõeldi seminari käigus üheskoos välja ka palju uusi (turundus)ideid, mida kollaste raamide ümber või seoses nendega võiks ette võtta.

Fotogalerii: Õppereis “Elu kahe maailma piiril – Võrumaa”

VPK korraldatud õppereisi käigus tutvuti kõigi 21 Lõuna-Eestis asuva kollase aknaraamiga. Osadega neist tehti tutvust interaktiivselt.

Esimese peatuspaigana jõuti ajaloolise Seto- ja Võrumaa piirile Vastseliina piiskopilinnuse juurde, kus keskaegses kostüümis tervitas õppereisilisi linnust haldava sihtasutuse juhatuse liige Ivar Traagel. Traageli sõnul on kollane aknaraam leidnud külastajate seas positiivse vastuvõtu ja eriti palju on sellega koos pildistanud end just pulmaseltskonnad.

Suurt muljet avaldas paljude külastatud raamide seast Setumaal Podmotsa külas vana kalmistu kõrvale tühjale väljale paigutatud kollane raam, kust ühelt poolt võib vaadata Venemaad ja teiselt poolt paistab Eesti mets. Just Podmotsa kollane raam toob kõige ilmekamalt esile juhtmõtte “Elu kahe maailma piiril”.

Elu raamide ümber areneb

Ka varem Podmotsas sama raami juures käinud inimesed panid tähele, et vahepeal on ilusasti üle värvitud ka kõrval kalmistul asuv tsässon. See väike muutus on märk sellest, et kollased raamid aitavad tõepoolest kaasa ka kohaliku elu arengule.

Sama jäi silma ka maalilisel Urvaste mäel paikneva kollase raami juures, kus kohalik talunik avab peagi kohviku.

Räpinas paistab ühelt poolt läbi kollase raami mõis ja Võhandu paisjärv, teiselt poolt vana paberivabriku hoone. Räpina koduloo ja aiandusmuuseumi õpetaja Toivo Lees ütles, et raam on paigutatud kohta, mis sümboliseerib Räpina ajaloolist süda, millele pani alguse Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde paberivabriku rajamisega 1728. aastal. Räpina raami juurest leiab infotahvlilt ka kaks telefoninumbrit, millele helistades saab kuulda nii Räpina paberivabrikust kui ka Sillapää lossist ja pargist.

Tartu raam pöörleb

Erinevates kohtades on kollased aknaraamid erineva suurusega. Ühe kõige suurematest raamidest leiab Tartu Raekoja platsilt, mida tuli tutvustama Leader-tegevusgrupi Tartumaa Arendusselts tegevjuht Kristiina Timmo. Tartu raam on eriline selle poolest, et seda saab igaüks keerata omale sobivasse suunda – see oli Tartu linnavalitsuse soov. Timmo sõnul on nad keskendunud sellele, et kaasata raamiga seotud tegevustesse ettevõtjaid ja töötada välja konkreetseid jalutusmarsruute. Raekoja platsi ja selle ümbruskonna ettevõtjad on Timmo sõnul väga hästi kaasa tulnud kollaste aknaraamide kupongiraamatuga, mis peagi müügile tuleb. Kupongiraamat on esimene omasugune toode Eestis, kust võib leida väga palju häid sooduspakkumisi erinevatelt asutustelt, peamiselt söögi- ja majutuskohtadelt.

Veel avaldas õppereisil osalejatele suurt muljet ka Võrtjärve kaldal ja Emajõe alguse juures ning Võrtsjärve külastuskeskuse kõrval asuv kollane aknaraam. See on koht, kus peale looduse muutumise vaatlemise läbi raami pakutakse juba praegu külastajatele erinevaid teenuseid ja teavet ning kust saab osta ka projekti “Elu kahe maailma piiril” suveniire ja meeneid, sealhulgas spetsiaalset käsitööšokolaadi.

Novembri alguses toimus juba viies Uma Meki suurlaat

8. novembril 2014 kella 10-16 korraldas Võrumaa Partnerluskogu Võru spordikeskuses juba viiendat korda kohaliku toidu suurlaada Uma Mekk.

Laada avas põllumajandusminister Ivari Padar. Tervitussõnad ütles ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott. Laadapäeva juhtis Haimar Sokk. Päeva jooksul pakkus piimapukk-lavalt Teppo lõõtspillil muusikalisi vahepalu Henrik Hinrikus. Teist korda oli laada tehniliseks korraldajaks Võrumaa Partnerluskogu Uma Meki projektijuht Kadri Karu.

Kauplemine kõiksugu toidukraamiga ja sekka veidi ka toiduga seotud käsitööesemetega (linased põlled, linad, köögirätikud, karurasvaseebid jms) käis Võru spordikeskuse suures saalis, väiksemas tagaruumis õpetasid Imaveres asuva Eesti piimandusmuuseumi giid-pedagoog Tiina Lippant ja teadur Mai Kukk valmistama tänapäeval poest kättesaadavatest materjalidest võid ja sõira. Sisestaadionil said lapsed sõita Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi liikluslinna autodega. Lastele jätkus tegevust ka hoone teisel korrusel, kus oli talulaste mängutoa sisustanud Mõniste muuseum.

Kohalikku tootjat märkav, tunnustav ja tutvustav suurlaat toimus samas kohas juba viiendat aastat järjest. Julgelt võib öelda, et seekordne laat tõi kohale nii müüjaid kui ka ostjaid rohkem kui kunagi varem. Rohke külastajatearv andis kindla märgi, et laat peab jääma iga-aastaseks traditsiooniks. Osadelt müüjatelt osteti menukaimad kaubad ära juba mitu tundi enne laada lõppu.

Laadal jagatud preemiad

 

  • Laadakülastajate lemmiktoiduaine, atraktiivseima müüja preemia ja kõgõ umakeelitsemb kauplõja (Võru instituudi eriahind) – Mooska ehtne suitsusaunaliha, Eda ja Urmas Veeroja Haanjast.
  • Parim uus võrumaine toode – paradiisiõunaželee rosmariiniga, Ülle Kostin Jaaniraotu talust Võrumaalt Lasva vallast Madala külast.
  • Stiilseim pakend – glögid ja mahlad, Maheveski FIE Tiina Järvepera Orava vallast Põlvamaalt.
  • Eriauhind – rabarberikastmed, Mait Trink Tartust.

Müüjad 2014. a Uma Meki suurlaadal

Metsakohvik, Aado talu, Aare Jaama, Agnes Hark, FIE Aive Kruuda, OÜ Almita, Ene ja Roland Vaino, OÜ Armastusest Inspireerituna, AS Peipsi Kalamees, Asuva Aed, OÜ Best Events, Dmitri Lebedinski, Elle Kroon, OÜ EME ja Koogimeister Merli, Heino Kobak, Helge Parts, Heli Pufal, OÜ Helifon, Ilumäe talu, Jaaniraoutu talu, Jõeniidu talu, Kalju Vare Kalju talust, OÜ Kalvet Capital, Katre koduleib, Klara Vaiko, OÜ Kodukadakas, Kolotsi talu, Konstatin Simonov ja Alpha Kaubandus, OÜ Kristi Roheaed, Kurevere Küüslauk, Kõrtsi talu, Laine Rehkli, OÜ Lambert Productions, Leelo Mäesep, Liia Kaska ja Anne Uppin Kõrtsijüri talust, Loona talu veski (FIE Allar Asi), Marko Põldsam, Marko Toots, Mati Keskrand, OÜ Mooska, Mäe-Silla Mesila, Natalia ja Aleksander Dogadov, Nipi Seafarm, Sven Feldmann, OÜ Nondora, OÜ Estranda Mesi, OÜ LEMNA Varbola talu, OÜ Purgikala, Palvemaja talu, Peeter Tuul, OÜ Perfect Oil, Ühing Pikakannu Kooli Areng, Põlvamaa Rohelisem Märk, Rando Lehes, Ristemäe talu, Seljamaa talu, Sepa mahetalu, Silja Kimmel, Sinikalda talu, kohvik Soopärl, Süvahavva Loodustalu, Taimi Vuks, OÜ Talutoit ja Kodukohvik Tillu,

Tamme Aiandustalu, Tiina Lübek, Toomas Kasak, Tõnu Värva, Urvaste Külade Selts, Valve Lindla ja Heino Johanson, Viiratsi angerjafarm, Villagu talu – FIE Ain Marran, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Väike-Avi talu, Ööbiku ürditalu, Üvasi talu, OÜ Marjarull, Elli Arna, FIE Eha Kooser.

Külalismüüjad Lätist Madona piirkonnast:

AS Lazdonas Piensaimnieks (piimatooted), SIA Madonas Patērētāju Biedrība (leib), SIA Madonas Karameles (kompvekid), z/s Jāņkalni (mahlad, teed), IK 55 Mārītes (teed), z/s Aizupes (köögiviljatooted, leib jm), SIA NG Līnija (meetooted).

Külalismüüjad Pihkva oblastist:

КФХ “Репка” (käsitöö), И.п. Ефимова Е.М. Мастерская ручного творчества “Идея” (suveniirid), И.п. Васильев В.В. (kommibuketid jm), Варченко Наталья Александровна (sepised, klaas, keraamika).

Kuna toitu on raske tuua üle piiri Venemaalt Eestisse, siis pakkusid pihkvalased käsitöötooteid köögi kaunistamiseks.

Uma Meki suurlaat korraldati Eesti maaelu arengukava 2007-2013 LEADER-meetme toel.

Uma Meki suurlaada fotogalerii

Võrus peeti viiendat korda kohaliku toidu suurlaata Uma Mekk

Laupäeval, 8. novembril peeti Võrus juba viiendat korda suurlaata Uma Mekk, kus oma toidukaupa pakkusid väikeettevõtjad peamiselt Võru- ja Põlvamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist Madona piirkonnast.

Laada avas piimapukil seistes põllumajandusminister Ivari Padar, kes muuhulgas ütles, et meil on küll Facebook, aga kahjuks on kadunud vana hea kohtumispaik piimapukk. Müüjaid ja ostjaid tervitas laada korraldajate nimel ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.

Eesti Leader Liit võttis vastu uue liikme

Eesti Leader Liit võttis vastu uue liikme 29.10.2014.a. Tsolgo rahvamajas, Võrumaal toimunud juhatuse koosolekul võeti vastu uus liige. Eesti Leader Liidu liikmeks astus Hiidlaste Koostöökogu. Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnaks on Hiiu maakond, tegevusgrupi liikmeteks on neli omavalitsust (Emmaste, Põhalepa, Käina ja Hiiu vald), kolmkümmend kaheksa mittetulundusühingut ja kolmkümmend ettevõtjat. Hiidlaste Koostöökogu on olnud ka eelnevalt tihedas koostöös Eesti Leader Liiduga. Eesti Leader katuseorganisatsioonil on nüüdseks kolmteist liiget. Jätkuvalt ollakse avatud uutele liikmetele ning veel sellel aastal on võimalus astuda Eesti Leader Liidu liikmeks 2014.a. eest liikmemaksu tasumata (üldkoosoleku otsus 21.05.14). Piret Leskova, Eesti Leader Liit tegevjuht, 555 373 60, www.leaderliit.eu

Võrumaa talutoit ja Uma Mekk “Ehtsa talutoidu” laadal Tartus 25.oktoobril 2014

turg-141102Eesti Talupidajate Keskliidu algatusel saavad talutooted ühtse äratuntava kaubamärgi “Ehtne talutoit”. Katusbränd ei konkureeri ühegi tootja oma kaubamärgiga, vaid pakub lisaväärtust neile kõigile. Uue märgi kujund – tõusev päike – ühendab kõiki talutootjaid sõltumata asukohast ja valdkonnast, tuletades meelde toidu ja elu allikat. Maja sümboliseerib lihtsustatud kujul talu, millest paljud on tänapäeval moodsad tootmiskeskused. Märk sümboliseerib igapäevast värsket ja puhast toitu. Märgiga koos kasutatakse tunnuslauset “Päike toidulaual”. Katuskaubamärgi omanikuks ja väljaandjaks on Eestimaa Talupidajate Keskliit.
(Allikas: väljaanne nr 1 “Ehtne talu toit”)

Tartus, Tasku kaubanduskeskuses tutvustasid ja müüsid oma kaupa ka Võrumaa väikeettevõtjad: Paadi talu, Väike-Avi talu, Villagu talu, Nopri Talumeierei, Kolotsi talu, Jaaniraotu talu ja Jõeniidu talu.

Vaata galeriid

Strateegia meetmete infopäevad

MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU korraldab oma taotlejatele
STRATEEGIA MEETMETE INFOPÄEVAD:

Esmaspäeval 10.novembril 2014 kell 13.00 – 16.00
Mõniste ja Varstu valla taotlejatele Mõniste Rahvamajas, Kuutsil, Mõniste vallas

Teisipäeval 11.novembril 2014 kell 13.00-16.00
Urvaste ja Antsla valla taotlejatele Antsla Kultuurikeskuses, Kooli tee 19, Antsla linn

Neljapäeval 13.novembril 2014 kell 13.00-16.00
Sõmerpalu ja Võru valla taotlejatele Osula Külaseltsi ruumis, Osula külas, Sõmerpalu vald

Reedel 14.novembril 2014 kell 13.00-16.00
Vastseliina ja Lasva valla taotlejatele Otsa noortetuba-külakeskuses, Otsa küla Lasva vald

Teisipäev 18.novembril 2014 kell 13.00-16.00
Haanja ja Rõuge valla taotlejatele Rõuge Rahvamajas, Rõuge alevik
Info: Anneli Ott, tel. 5026632; 7868373; anneli@voruleader.ee

Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev

LEADER KOHALIKU TOIDU PROJEKTID 2007-2013
Maamajanduse Infokeskuses, Jänedal 21.oktoobril 2014

janedal-141027Võrumaad esindasid teemapäeval MTÜ Võrumaa Partnerluskogu projekt Uma Mekk, Rogosi mõisaköök ja Vaskna turismitalu. Uma Mekk projektijuht andis ülevaate, kuidas Uma Mekil – ühel esimestest Leader-meetme raames algatatud kohaliku toiduvõrgustiku projektil – läinud on ning pakkus degusteerimiseks Uma Mekk kaubamärgi ühte toodet: Urvaste Külade Seltsi poolt valmistatud kaerakama. Rogosi mõisaköök tutvustas oma erinevaid veine ja hoidiseid.

Kõik esinejad said kingituseks Uma Mekk kaubamärgi toote – Pikakannu kooli Hea lapse moosi.

Vaata galeriid