MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kutsub kõiki huvilisi taotlema Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna (Põlvamaa ja Valgamaa) toidutoodangu kaubamärki UMA MEKK.
Talvise taotlusvooru tähtaeg on 6.veebruar 2015.
Rohkem infot – taotlemise reglemendi ja taotlusvormi – leiate
http://www.voruleader.ee/uma-mekk ja meiliaadressilt kadri@voruleader.ee (Kadri Karu, Uma Meki projektijuht).
PRIAst saabus teade, et eile, 30. detsembril oli ajalooline päev, kui tehti 2007-2013. aasta eelarveperioodi viimane projektitaotluse määramise otsus.
“See on olnud imeline, raske ja õpetlik teekond,” ütles PRIA LEADERi toetuste büroo juhataja Marek Treufeldt. “Rohkem kui 7300 projekte 17 800 erineva tegevusega annab oma panuse maaelu arenguks ja kogukonna elu edendamiseks.”
Kokkuvõtte sellest, kui palju projekte teostati LEADERi toel Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja kui palju raha tuli sellega Võrumaale lõppenud eelarveperioodil, teeb Võrumaa Partnerluskogu juba uue aasta alguses.
LEADERi programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse 1991. aastal ning on läbinud juba kolm perioodi: LEADER I, LEADER II ja LEADER+. Eestis alustati laiemas ulatuses LEADERi programmi rakendamisega 2006.aastal. Eestis tegutseb praegu 26 kohalikku tegevusgruppi, kes katavad ligi 99 protsenti maapiirkonnast. Tegevusgrupid korraldavad oma piirkonnas Leader meetme projektitoetuste taotluste vastuvõttu kohaliku arengu strateegia elluviimiseks.
Ilusat vana aasta lõppu ja veelgi paremat uut aastat!
Kõikidesse Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävatesse valdadesse on nüüdseks kohale jõudnud erinevad spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid, mis soetati eesmärgiga elavdada külaelu.
Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott ütles, et erinevad esemed-komplektid soetas partnerluskogu projekti “Vahendite soetamine Võrumaa Partnerluskogus külaelu aktiviseerimiseks” MAKi 2007-2013. a. LEADERi meetme kaudu. Lepingute alusel anti need kasutamiseks valdadele vastavalt kohapealt laekunud soovidele.
Projekti kaudu jõudsid Antsla noortekeskusele lauajalgpalli ja õhuhoki komplektid, Haanja Suusaklubile suusad, Ruusmäe noorteklubile jõusaali sisustus, Lasva valla noortekeskusesse piljardilaud, Mõniste avatud noortekeskusesse piljardilaud, Nursi külakeskusesse mängukonsool Xbox360 E, õmblusmasin Brother RH127 ja õhuhokikomplekt, Sõmerpalu valda viis koroonalauda ja üks lauatennise laud, Urvaste valla noorteklubisse käsipalliväravad, Krabi külaseltsile piljardilaud ja õhuhokikomplekt, Voki külaseltsile kaks kummipaati Gauja 240R ja neli päästevesti ning erinevatele Võru valla MTÜdele kolm lauatenniselauda ja üks koroonalaud.
Projekti maksumus oli 11 000 eurot.
Vahetult enne jõule käisime vaatamas, kuidas on uus piljardilaud vastu võetud Kääpal asuvas Lasva valla noortekeskuses. Noortekeskust juhtiva Lasva haridus- ja noorsootööspetsialisti Sirle Muiste sõnul oli varem noortekeskuses kõige populaarsem Xbox, kuid nüüd on uueks lemmikuks piljardilaud. Viimane on kohale meelitanud isegi uusi lapsi, kes koolibussiga noortekeskusest mööda sõites nägid seda aknast ja palusid bussil peatuda.
“Piljardilaud on läinud igati asja ette,” sõnas Sirle Muiste. “Isegi täiskasvanud vanuses 30+ on öelnud, et neil on ka nüüd põhjust noortekeskusesse tulla.”
Ka parajasti noortekeskuses viibinud tüdruk Hanna Visnapuu kinnitas, et nüüd on noortekeskuses rohkem tegevust, kuna varem oli seal ainult lauatenniselaud. Sama väitis ka Linell Sikk, kes ütles, et piljardit on lihtsalt äge mängida.
Kuna piljardilaud sobib eelkõige suurematele lastele või täiskasvanutele, siis on Kääpa noortekeskuse järgmine unistus saada ka väikeste laste piljardilaud. Jaanuari alguses on noortekeskuses plaanis ka piljardivõistlus.
Äsja jõudis trükist “Lõuna-Eesti lugude ja heade pakkumiste raamat 2015”, millest võib leida üle 300 erineva söögi-, majutus- ja meelelahutusasutuse sooduspakkumise.
Kupongiraamat on üks osa Lõuna-Eesti kohaturundusprojektist “Elu kahe maailma piiril”. Projekti kesksed sümbolid on National Geographicu kollased aknaraamaid 21 erinevas Lõuna-Eesti paigas, mille ümber kõik tiirlebki.
Peale väga erinevate sooduspakkumiste saab raamatust lugeda ka Lõuna-Eesti lugusid, mis on ilmunud Eesti National Geographicu ajakirjas.
Võrumaa Partneluskogu tegevuspiirkonnast leiab raamatust järgmiste ettevõtete sooduskuponge: Rõuge Ööbikuoru Villa ja Saunamaa, Haanjamaa Tamme puhkemaja, Vaskna turismitalu, Suur Munamägi ja Mooska talu, OÜ Lilywhite (Rogosi mõis), OÜ Rattakoda, Vastseliina piiskopilinnus, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, AS Võru Täht, Kubija hotell, Tamula hotell, Mõisa Ait, Grill Mill, Sõmerpalu Motoklubi, Roosu talu, Varese külalistemaja, Osula külaselts, OÜ Sternoberg, OÜ Tervise Kodu (Metsamoor).
Raamatut saab igaüks endale osta alates 22. detsembrist 15 euro eest erinevatest turismiinfopunktidest ja Rahva Raamatu kauplustest. Raamat jõuab kindlasti müügile ka Võrumaa turismiinfokeskusesse (Jüri 12, Võru). Silmad on soovitav lahti hoida ka Selveris.
Raamatu head pakkumised kehtivad kogu 2015. aasta jooksul. Seega on hea mõte pista raamat põhja- või lääne-eestlase kingikotti, et siis tuleval aastal üheksoos Lõuna-Eestit ja selle erilisi väärtusi avastada. Alates veebruarist hakkavad veebirakenduste kaudu jõudma huvilisteni ka nädalapakkumised, mis annavad nädala alguses võimaluse soetada sooduskuponge nädalavahetuseks või järgnevaks nädalaks. Uueneva infoga kursis olekuks tasub aeg-ajalt külastada projekti “Elu kahe maailma piiril” veebilehekülge www.visitsouthestonia.com.
“Elu kahe maailma piiril” on kuue Lõuna-Eesit maakonna ühisprojekt, selle on algatanud kohalikud LEADERi tegevusgrupid koos ajakirjaga National Geographic Eesti.
Äsja trükist tulnud postkaardikomplektilt leiab Uma Meki retseptid koos Võrumaa toidukasvatajate- ja tootjate fotodega. Uma Meki menüü koostas eesti restoranide MEKK ja Konrad peakokk ning Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Rene Uusmees.
Uma Meki menüü koostamine sai Uma Meki projektijuhi Kadri Karu sõnul algusel sel sügisel, kui Võrumaa kutsehariduskeskuses kohtusid Rene Uusmees ja Võrumaa toidukohtade kokad, väiketoidutootjad ning turismitalude perenaised-peremehed.
Õppepäeval räägiti toidulugusid ja prooviti läbi enamik Uusmehe kokku pandud retsepte, mille toorained on kohalikud ja paljud neist saanud ka Uma Meki märgi.
“Kokku said Võrumaa toorained, Võrumaa inimesed ja tipprestorani töövõtted,” sõnas Kadri Karu.
Menüüst leiab näiteks Piiri köögi köömneleivast ja Väike-Avi linnasejahuga taluleivast rukkileivatordi, Urvaste kaerakamaga jäätise, maapirinisupi jm. Rene Uusmehe sõnul oli Uma Meki retsepte koostades eesmärgiks kasutada võimalikult palju võrumaist toorainet.
“Püüan seda esitada tänapäevase Eesti köögikunsti spektri kaudu ja lisada imelisele toorainele ka pisut restoraniköögi meisterlikkust,” ütles Rene Uusmees.
Sama kursuse teine osa peeti novembri lõpus Tallinnas restoranis MEKK, kus tutvustati restorani ja hotelli lugu, räägiti, kuidas teha oma toidukohta, kui kirg on olemas jm.
Uma Mekk on Võrumaa Partnerluskogu projekt, mida rahastatakse LEADERi meetmest alates 2009. aastast. Uma Mekk on märk, mis tähistab Vana Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.
Esmaspäeval, 8. detsembril kell 14 lõpetatakse Võru kultuurimajas Kannel pidulikult MTÜ Piiri Köök LEADERi meetmest toetatud projekt „Võrumaa maitsed ehk Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine“. Üritusel saab näha projekti käigus pildistatud fotosid, maitsta võrupäraseid suupisteid ja rääkida-kuulata toidulugusid.
Projekti eesmärkideks oli:
– Kaasa aidata Võrumaa toidupärandi kogumisele ja säilitamisele,
– Siduda võrumaiseid toiduretsepte kohaliku kultuuripärandiga ja tutvustada seda maakonna toidutootjatele ning -käitlejatele.
Projekti tulemusena:
– Valmis kogutud retseptidest ja fotomaterjalist rändnäitus „Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä“,
– Avaldati 2014. aasta jooksul toiduretsepte ja pärimuslikku materjali Minu Võrumaa ja MTÜ Piiri Köögi Facebooki lehtedel,
– Töötati välja koos kohalike kunstnikega võru köögi nõud ja tekstiilid,
– Koostati kõigist kogutud materjalidest mahukas digitaalne retseptikogu, mis on kättesaadav MTÜ Piiri Köök poole pöördudes.
26. ja 27. novembril 2014 tegid Võrumaa turismiettevõtjad ja teised Võrumaa Partnerluskogu (VPK) liikmesorganisatsioonide esindajad põhjalikult tutvust National Geographicu kollaste akendega seotud projektiga “Elu kahe maailma piiril”. Peale akende ja projekti kontseptsiooniga tutvumist mõeldi seminari käigus üheskoos välja ka palju uusi (turundus)ideid, mida kollaste raamide ümber või seoses nendega võiks ette võtta.
Fotogalerii: Õppereis “Elu kahe maailma piiril – Võrumaa”
VPK korraldatud õppereisi käigus tutvuti kõigi 21 Lõuna-Eestis asuva kollase aknaraamiga. Osadega neist tehti tutvust interaktiivselt.
Esimese peatuspaigana jõuti ajaloolise Seto- ja Võrumaa piirile Vastseliina piiskopilinnuse juurde, kus keskaegses kostüümis tervitas õppereisilisi linnust haldava sihtasutuse juhatuse liige Ivar Traagel. Traageli sõnul on kollane aknaraam leidnud külastajate seas positiivse vastuvõtu ja eriti palju on sellega koos pildistanud end just pulmaseltskonnad.
Suurt muljet avaldas paljude külastatud raamide seast Setumaal Podmotsa külas vana kalmistu kõrvale tühjale väljale paigutatud kollane raam, kust ühelt poolt võib vaadata Venemaad ja teiselt poolt paistab Eesti mets. Just Podmotsa kollane raam toob kõige ilmekamalt esile juhtmõtte “Elu kahe maailma piiril”.
Elu raamide ümber areneb
Ka varem Podmotsas sama raami juures käinud inimesed panid tähele, et vahepeal on ilusasti üle värvitud ka kõrval kalmistul asuv tsässon. See väike muutus on märk sellest, et kollased raamid aitavad tõepoolest kaasa ka kohaliku elu arengule.
Sama jäi silma ka maalilisel Urvaste mäel paikneva kollase raami juures, kus kohalik talunik avab peagi kohviku.
Räpinas paistab ühelt poolt läbi kollase raami mõis ja Võhandu paisjärv, teiselt poolt vana paberivabriku hoone. Räpina koduloo ja aiandusmuuseumi õpetaja Toivo Lees ütles, et raam on paigutatud kohta, mis sümboliseerib Räpina ajaloolist süda, millele pani alguse Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde paberivabriku rajamisega 1728. aastal. Räpina raami juurest leiab infotahvlilt ka kaks telefoninumbrit, millele helistades saab kuulda nii Räpina paberivabrikust kui ka Sillapää lossist ja pargist.
Tartu raam pöörleb
Erinevates kohtades on kollased aknaraamid erineva suurusega. Ühe kõige suurematest raamidest leiab Tartu Raekoja platsilt, mida tuli tutvustama Leader-tegevusgrupi Tartumaa Arendusselts tegevjuht Kristiina Timmo. Tartu raam on eriline selle poolest, et seda saab igaüks keerata omale sobivasse suunda – see oli Tartu linnavalitsuse soov. Timmo sõnul on nad keskendunud sellele, et kaasata raamiga seotud tegevustesse ettevõtjaid ja töötada välja konkreetseid jalutusmarsruute. Raekoja platsi ja selle ümbruskonna ettevõtjad on Timmo sõnul väga hästi kaasa tulnud kollaste aknaraamide kupongiraamatuga, mis peagi müügile tuleb. Kupongiraamat on esimene omasugune toode Eestis, kust võib leida väga palju häid sooduspakkumisi erinevatelt asutustelt, peamiselt söögi- ja majutuskohtadelt.
Veel avaldas õppereisil osalejatele suurt muljet ka Võrtjärve kaldal ja Emajõe alguse juures ning Võrtsjärve külastuskeskuse kõrval asuv kollane aknaraam. See on koht, kus peale looduse muutumise vaatlemise läbi raami pakutakse juba praegu külastajatele erinevaid teenuseid ja teavet ning kust saab osta ka projekti “Elu kahe maailma piiril” suveniire ja meeneid, sealhulgas spetsiaalset käsitööšokolaadi.
8. novembril 2014 kella 10-16 korraldas Võrumaa Partnerluskogu Võru spordikeskuses juba viiendat korda kohaliku toidu suurlaada Uma Mekk.
Laada avas põllumajandusminister Ivari Padar. Tervitussõnad ütles ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott. Laadapäeva juhtis Haimar Sokk. Päeva jooksul pakkus piimapukk-lavalt Teppo lõõtspillil muusikalisi vahepalu Henrik Hinrikus. Teist korda oli laada tehniliseks korraldajaks Võrumaa Partnerluskogu Uma Meki projektijuht Kadri Karu.
Kauplemine kõiksugu toidukraamiga ja sekka veidi ka toiduga seotud käsitööesemetega (linased põlled, linad, köögirätikud, karurasvaseebid jms) käis Võru spordikeskuse suures saalis, väiksemas tagaruumis õpetasid Imaveres asuva Eesti piimandusmuuseumi giid-pedagoog Tiina Lippant ja teadur Mai Kukk valmistama tänapäeval poest kättesaadavatest materjalidest võid ja sõira. Sisestaadionil said lapsed sõita Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi liikluslinna autodega. Lastele jätkus tegevust ka hoone teisel korrusel, kus oli talulaste mängutoa sisustanud Mõniste muuseum.
Kohalikku tootjat märkav, tunnustav ja tutvustav suurlaat toimus samas kohas juba viiendat aastat järjest. Julgelt võib öelda, et seekordne laat tõi kohale nii müüjaid kui ka ostjaid rohkem kui kunagi varem. Rohke külastajatearv andis kindla märgi, et laat peab jääma iga-aastaseks traditsiooniks. Osadelt müüjatelt osteti menukaimad kaubad ära juba mitu tundi enne laada lõppu.
Laadal jagatud preemiad
Müüjad 2014. a Uma Meki suurlaadal
Metsakohvik, Aado talu, Aare Jaama, Agnes Hark, FIE Aive Kruuda, OÜ Almita, Ene ja Roland Vaino, OÜ Armastusest Inspireerituna, AS Peipsi Kalamees, Asuva Aed, OÜ Best Events, Dmitri Lebedinski, Elle Kroon, OÜ EME ja Koogimeister Merli, Heino Kobak, Helge Parts, Heli Pufal, OÜ Helifon, Ilumäe talu, Jaaniraoutu talu, Jõeniidu talu, Kalju Vare Kalju talust, OÜ Kalvet Capital, Katre koduleib, Klara Vaiko, OÜ Kodukadakas, Kolotsi talu, Konstatin Simonov ja Alpha Kaubandus, OÜ Kristi Roheaed, Kurevere Küüslauk, Kõrtsi talu, Laine Rehkli, OÜ Lambert Productions, Leelo Mäesep, Liia Kaska ja Anne Uppin Kõrtsijüri talust, Loona talu veski (FIE Allar Asi), Marko Põldsam, Marko Toots, Mati Keskrand, OÜ Mooska, Mäe-Silla Mesila, Natalia ja Aleksander Dogadov, Nipi Seafarm, Sven Feldmann, OÜ Nondora, OÜ Estranda Mesi, OÜ LEMNA Varbola talu, OÜ Purgikala, Palvemaja talu, Peeter Tuul, OÜ Perfect Oil, Ühing Pikakannu Kooli Areng, Põlvamaa Rohelisem Märk, Rando Lehes, Ristemäe talu, Seljamaa talu, Sepa mahetalu, Silja Kimmel, Sinikalda talu, kohvik Soopärl, Süvahavva Loodustalu, Taimi Vuks, OÜ Talutoit ja Kodukohvik Tillu,
Tamme Aiandustalu, Tiina Lübek, Toomas Kasak, Tõnu Värva, Urvaste Külade Selts, Valve Lindla ja Heino Johanson, Viiratsi angerjafarm, Villagu talu – FIE Ain Marran, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Väike-Avi talu, Ööbiku ürditalu, Üvasi talu, OÜ Marjarull, Elli Arna, FIE Eha Kooser.
Külalismüüjad Lätist Madona piirkonnast:
AS Lazdonas Piensaimnieks (piimatooted), SIA Madonas Patērētāju Biedrība (leib), SIA Madonas Karameles (kompvekid), z/s Jāņkalni (mahlad, teed), IK 55 Mārītes (teed), z/s Aizupes (köögiviljatooted, leib jm), SIA NG Līnija (meetooted).
Külalismüüjad Pihkva oblastist:
КФХ “Репка” (käsitöö), И.п. Ефимова Е.М. Мастерская ручного творчества “Идея” (suveniirid), И.п. Васильев В.В. (kommibuketid jm), Варченко Наталья Александровна (sepised, klaas, keraamika).
Kuna toitu on raske tuua üle piiri Venemaalt Eestisse, siis pakkusid pihkvalased käsitöötooteid köögi kaunistamiseks.
Uma Meki suurlaat korraldati Eesti maaelu arengukava 2007-2013 LEADER-meetme toel.
