Võrumaa Partnerluskogu üldkoosolek toimub esmaspäeval, 27. aprillil kella 15-18 Võru vallavalitsuse saalis (Võru, Võrumõisa tee 4a).
Üldkoosolekul oodatakse liikmetelt heakskiitu majandusaasta aruandele. Uue perioodi strateegiat aga veel vastu võtta ei saa. Strateegia valmimise tähtaega on pikendatud 30. juunini.
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kohaliku arengu strateegia avalik tutvustus toimub neljapäeval, 2. aprillil Võrumaa toidukeskuse Katariina saalis kella 10-14. Kogunemine kell 9.30.
Kavas:
Lisainfo tel: 5266 832, info@voruleader.ee
Kõik huvilised on teretulnud!
9. märtsil toimus Järvamaal Viisu külas LEADERi tegevusgruppide kohtumine. Foorumile olid kogunenud tegevusgruppide tegevjuhid ja juhatuse esimehed, et pidada plaani edasiste tegevuste kohta.
Eesti Leader Liitu kuuluvad praegu 26st tegevusgrupist pooled. Koosolekul kerkis päevakorrale seni veel ametlikult mitte liitunud tegevusgruppide Eesti Leader Liidu liikmeks astumise teema. Konsensuslikult tehti otsus, et LEADERi meetme kvaliteetsema rakendamise ja siseriiklikult tulemusrikkama koostöö huvides hoitakse kokku ning seni veel mitte liitunud tegevusgrupid algatavad liikmeks astumise protsessi ka oma tegevusgrupis. Seati eesmärgiks, et suveks on Eesti Leader Liidu liikmeks astumise algatamine viidud tegevusgruppide üldkoosolekute ette.
Eesti Leader Liidu kodulehekülg: http://leaderliit.eu/
Mõned päevad enne vabariigi aastapäeva, 19. veebruaril korraldas Põlvamaa Partnerluskogu Mooste folgikojas tänuürituse, kus ühtlasi tänas ka Võrumaa Partnerluskogu pikaajalise hea koostöö eest. Tänukirja võttis vastu Võrumaa Partnerluskogu juht Anneli Ott.
Peale selle tunnustas Põlvamaa Partnerluskogu paljusid projekte, mis on suurendanud Põlvamaa konkurentsivõimet ja toonud piirkonnale enim tuntust, mille tulemusel on muutunud Põlvamaa turvalisemaks ja kaunimaks või mis on aidanud kaasa elukondlike teenuste pakkumisele või kultuuri- ja ajaloopärandi säilimisele. Samuti tunnustati loodusressursse säästvate projektide tegijaid.
Fotol: (vasakult) Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott ja Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Andrus Seeme.
Neljapäeval tuli MTÜ Võrumaa Partnerluskogu büroosse kokku Uma Meki kaubamärgi komisjon ja otsustas anda kohaliku toidu kvaliteedimärgi 31 uuele toorainele või tootele.
Otsuse, kas anda õigus kasutada Uma Meki kaubamärki oma toodetel, tegid komisjon koosseisus Silvi Pihlakas, Ivika Nõgel, Marika Parv ja Külli Eichenbaum ning külalistena Võrumaa Partnerluskogu töötajad.
Teiste hulgas taotles Uma Meki märki Sõmerpalu vallas tegutsev Loona talu veski, kes turustab juba mõnda aega edukalt kogu Eestis oma mahejahusid, -tangusid ja –helbeid. Oma põnevate hoidiste ja leibadega tuli märki taotlema ka Jaaniraotu talu, kelle paradiisiõunaželee rosmariiniga valiti novembris toimunud 2014. aasta Uma Meki suurlaadal parimaks uueks võrumaiseks tooteks. Samal laadal stiilseima pakendi tunnustuse saanud Maheveski mahlad ja glögid said seekord samuti Uma Meki märgid.
Põlvamaa Maheveski ja Valgamaa Ööbiku ürditalu on tõestus sellest, et Uma Meki kaubamärki peetakse väärtuslikuks ka väljaspool praeguse Võru maakonna piire. Seekordses kaubamärkide jagamise voorus oli uus tulija ja paljudele veel tundmatu Aado talu Ruusmäe külast. Aado talu mesi on pärit puhtast Haanjamaa loodusest ning enda kasvatatud Sangaste rukkist küpsetab perenaine leiba.
„Tore on see, et peale Võrumaa väikeettevõtjate on hakatud Uma Meki märgi vastu huvi tundma ka Valga- ja Põlvamaal,” kommenteeris seekordset taotlusvooru Uma Meki projektijuht Kadri Karu. “Head meelt tegi ka asjaolu, et peale toodete said tunnustava märgistuse ka kohaliku toorained ehk jahud, tangud, kruubid, helbed ja et võrumaised käsitööleivad on tegemas võidukäiku. Uudse ja originaalse tootena tooksin välja Ööbiku ürditalu toorleiva linaseemnetest ja aedviljadest.“
Uma Meki kaubamärgi said:
Uma Meki kaubamärki annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu aastast 2010. Märk rõhutab, et seda kandev toidupala on saanud alguse Vana Võromaa mullast. Kaubamärki antakse kvaliteetsele toidutoodangule, mis võib olla tooraine, toodang või toit. Tooraine peab olema täielikult kohalikku (Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa) päritolu ning toodang või toit peab sisaldama vähemalt 50 protsenti kohalikku päritolu toorainet. Uma Meki märki kandvate toodete nimekirja leiab siit: http://voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine.
Eelmise aasta lõpuga sai läbi LEADERi programmi toetusteperiood aastatel 2007-2013. LEADERi programmi Eestis rakendamise esimese perioodi jooksul tuli Võrumaa Partnerluskogu kaudu Võrumaa kümnesse valda toetusi ja investeeringuid üle kolme miljoni euro.
“Võrumaa jaoks on see periood olnud väga positiivne,” ütles Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott. “Meil on valdavas osas kõik projektid ellu viidud.”
“Mille nimel on tööd tehtud, see on ka saavutatud,” lisas partnerluskogu juhatuse esimees Jarek Jõela.
Võrumaa kümnest vallast (Misso ja Meremäe vallad kui seto vallad kuuluvad Piiriveere Liidri alla) esitati Võrumaa Partnerluskogule aastatel 2009-2014 kokku 495 projekti, neist said hindamiskomisjoni ettepanekul rahastatud 289 projekti. Raha jagati kolme meetme kaudu: küla- ja kultuuri meede, ettevõtluse meede ja noorte meede. Neist kaks esimest meedet jagunesid omakorda kaheks alameetmeks.
Kuue aasta jooksul jõudis Võrumaa Partnerluskogu kaudu väikeettevõtetele ja MTÜdele üle 3 miljoni euro. Pool sellest rahast on läinud just väikeettevõtjatele ning selle tulemusel on kohalikud elanikud loonud endale ise töökohti.
Külakogukondade arendamise meetme kaudu jõudis Võrumaale üle 888 000 euro, kohaliku kultuuripärandi säilitamise meetme kaudu üle 341 000 euro, ettevõtluskeskkonna arendamiseks üle 732 000 euro, väiketootmisettevõtete arendamiseks üle 727 000 euro ja noorte tegevuse edendamiseks üle 403 000 euro.
“Pisikestele ettevõtetele, kes tahavad areneda, edasi pürgida ja konkurentsis püsida, on täistoetuse saamine olnud väga tähtis,” lausus Jarek Jõela. “Nii mõnigi külamaja on saanud uue ja tänapäevase välimuse ja sisustuse. LEADERi raha on Võrumaal täitnud oma eesmärgi.”
Kasusaaja on kohalik
Anneli Oti sõnul läheneb Võrumaa Partnerluskogu piirkonna arengule teistmoodi – rohujuuretasandilt.
“Meie oleme toetanud just kohalikke inimesi ja tootjaid, kes asuvad kohapeal ja kasutavad kohalikku ressurssi heaperemehelikult,” sõnas Anneli Ott. “Kasusaaja on kohalik ja kasum jääb piirkonda. Just väiketootja vajab toetust – see oli meie strateegiline eesmärk aastal 2007.”
Teiseks on Anneli Oti sõnul tähtis see, et kogukondades on oluliselt paranenud pakutavad teenused.
“Lõppenud perioodil oli pearõhk Nõukogude-aegsete hoonete rekonstrueerimisel ja tänapäeva vajadustele vastavaks kohandamisel,” lisas Ott.
Võrumaa Partnerluskogu kaudu on saanud rahastust paljud huvitavad projektid, ent partnerluskogu on teinud ka ise projekte, millest tuntum on Uma Meki kaubamärgi loomine ja kõik selle juurde kuuluv, et aidata väiketoidutootjaid. Anneli Ott toob näite Taarapõllu talust, mis on viimaste aastate jooksul väga jõudsalt arenenud ja müüb nüüd oma toodangut ka välismaale.
Vastseliinas aga tehti korda terve tänav – loodi nüüdisaegsed kommunikatsioonid, et tekkida saaks väike tööstusala, kus nüüd tegutsevad väikeettevõtjad.
“Minule endale ettevõtlusprojektid väga meeldivad, sest need annavad inimestele võimaluse jääda väikestesse kohtadesse,” ütles Ott. “Väikestest asjadest sünnivad väga olulised asjad.”
Hindamatu kogemus
Anneli Oti sõnul andis esimene LEADERi periood Eestis hindmatu kogemuse ning õpitud on palju. Edaspidi soovib partneluskogu olla taotlejatele veel rohkem toeks. Uuel perioodil toob uue koormuse taotlejate aitamisel tõsiasi, et PRIAle tuleb kõik projektid esitada e-pria kaudu.
“Partnerluskogu põhitöö on oma strateegia elluviimine, eesmärgipäraste projektide rahastamine ja nõustamine ideest kuni kuludeklaratsiooni esitamiseni,” võttis Anneli Ott kokku.
Peagi saab valmis Võrumaa Partnerluskogu strateegia uueks eelarveperioodiks. Üldjoontes kattub strateegia eelmise perioodi omaga, kuid senistest kogemustest tulenevalt tuleb ka väikseid muudatusi ja parandusi. Seda, millal saab uuel perioodil raha taotlema hakata, pole praegu veel teada. Partnerslukogus strateegia meetmete koostamise protsess veel käib ning kõik huvigrupid on oodatud oma sõna sekka ütlema.
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kutsub kõiki huvilisi taotlema Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna (Põlvamaa ja Valgamaa) toidutoodangu kaubamärki UMA MEKK.
Talvise taotlusvooru tähtaeg on 6.veebruar 2015.
Rohkem infot – taotlemise reglemendi ja taotlusvormi – leiate
http://www.voruleader.ee/uma-mekk ja meiliaadressilt kadri@voruleader.ee (Kadri Karu, Uma Meki projektijuht).
PRIAst saabus teade, et eile, 30. detsembril oli ajalooline päev, kui tehti 2007-2013. aasta eelarveperioodi viimane projektitaotluse määramise otsus.
“See on olnud imeline, raske ja õpetlik teekond,” ütles PRIA LEADERi toetuste büroo juhataja Marek Treufeldt. “Rohkem kui 7300 projekte 17 800 erineva tegevusega annab oma panuse maaelu arenguks ja kogukonna elu edendamiseks.”
Kokkuvõtte sellest, kui palju projekte teostati LEADERi toel Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja kui palju raha tuli sellega Võrumaale lõppenud eelarveperioodil, teeb Võrumaa Partnerluskogu juba uue aasta alguses.
LEADERi programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse 1991. aastal ning on läbinud juba kolm perioodi: LEADER I, LEADER II ja LEADER+. Eestis alustati laiemas ulatuses LEADERi programmi rakendamisega 2006.aastal. Eestis tegutseb praegu 26 kohalikku tegevusgruppi, kes katavad ligi 99 protsenti maapiirkonnast. Tegevusgrupid korraldavad oma piirkonnas Leader meetme projektitoetuste taotluste vastuvõttu kohaliku arengu strateegia elluviimiseks.
Ilusat vana aasta lõppu ja veelgi paremat uut aastat!
Kõikidesse Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävatesse valdadesse on nüüdseks kohale jõudnud erinevad spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid, mis soetati eesmärgiga elavdada külaelu.
Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott ütles, et erinevad esemed-komplektid soetas partnerluskogu projekti “Vahendite soetamine Võrumaa Partnerluskogus külaelu aktiviseerimiseks” MAKi 2007-2013. a. LEADERi meetme kaudu. Lepingute alusel anti need kasutamiseks valdadele vastavalt kohapealt laekunud soovidele.
Projekti kaudu jõudsid Antsla noortekeskusele lauajalgpalli ja õhuhoki komplektid, Haanja Suusaklubile suusad, Ruusmäe noorteklubile jõusaali sisustus, Lasva valla noortekeskusesse piljardilaud, Mõniste avatud noortekeskusesse piljardilaud, Nursi külakeskusesse mängukonsool Xbox360 E, õmblusmasin Brother RH127 ja õhuhokikomplekt, Sõmerpalu valda viis koroonalauda ja üks lauatennise laud, Urvaste valla noorteklubisse käsipalliväravad, Krabi külaseltsile piljardilaud ja õhuhokikomplekt, Voki külaseltsile kaks kummipaati Gauja 240R ja neli päästevesti ning erinevatele Võru valla MTÜdele kolm lauatenniselauda ja üks koroonalaud.
Projekti maksumus oli 11 000 eurot.
Vahetult enne jõule käisime vaatamas, kuidas on uus piljardilaud vastu võetud Kääpal asuvas Lasva valla noortekeskuses. Noortekeskust juhtiva Lasva haridus- ja noorsootööspetsialisti Sirle Muiste sõnul oli varem noortekeskuses kõige populaarsem Xbox, kuid nüüd on uueks lemmikuks piljardilaud. Viimane on kohale meelitanud isegi uusi lapsi, kes koolibussiga noortekeskusest mööda sõites nägid seda aknast ja palusid bussil peatuda.
“Piljardilaud on läinud igati asja ette,” sõnas Sirle Muiste. “Isegi täiskasvanud vanuses 30+ on öelnud, et neil on ka nüüd põhjust noortekeskusesse tulla.”
Ka parajasti noortekeskuses viibinud tüdruk Hanna Visnapuu kinnitas, et nüüd on noortekeskuses rohkem tegevust, kuna varem oli seal ainult lauatenniselaud. Sama väitis ka Linell Sikk, kes ütles, et piljardit on lihtsalt äge mängida.
Kuna piljardilaud sobib eelkõige suurematele lastele või täiskasvanutele, siis on Kääpa noortekeskuse järgmine unistus saada ka väikeste laste piljardilaud. Jaanuari alguses on noortekeskuses plaanis ka piljardivõistlus.
